Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-53806
Tsiviilasi
Aleksei Tsvetkovi hagi kulutuste hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
2 405,06 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jevgeni Vohmjanini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Jevgeni Vohmjanin (isikukood: 38305112234), esindaja: Aleksei Naumkin
esindajad
Jevgeni Vohmjanini
vastu
Viru Maakohtu 02. aprilli 2012 otsus
Vastustaja (hageja): Aleksei Tsvetkov (isikukood: 37107172234), esindaja: Monica Meristo
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
oma tehniline ressurss. Näiteks toimub õlivahetus iga 15 000 km või nelja aasta järel, kütusefiltri ja õhufiltri vahetus 90 000 km järel ja hammasrihma vahetus 120 000 km järel. Hinnapakkumisest nr 4037996 nähtus, et 31. augustil 2010 avastati, et sõiduauto oli saanud ette vasakule küljele löögi, mille tõttu oli saanud kahjustada konditsioneeri juhtmestik. Juhtmestikku oli ajutiselt parandatud ja selle ühendused olid ebakorrektsed. Hageja läbis ajavahemikul 06.-07. juuli 2010 edukalt tehnoülevaatuse Auto Jõhvi AS-s, millest võib järeldada, et müügilepingu sõlmimisel ja sõiduauto üleandmisel oli sõiduauto seisukord vastavuses kehtivate tehnonõuete ja lepingutingimustega. Hageja pidi ise tasuma tööde eest, mis olid seotud varuosade tavapärase kulumisega ja nende varuosade väljavahetamist ei saa nimetada sõiduki puuduste kõrvaldamiseks ega varjatud puuduseks.
3) kontrollis vastustaja vastuvõtmisel sõiduki üle. Nimetatud fakti kinnitavad nii tunnistaja kui ka apellandi kohtuistungil antud seletused. Vastustajal ei olnud seoses sõiduautoga apellandi suhtes pretensioone; 4) tehti 13. juulil 2010 Polvenauto OÜ poolt sõiduki diagnostika, mille käigus fikseeriti kõik antud autoga seotud probleemid diagnostika läbiviimise kuupäeva seisuga. Polvenauto OÜ poolt väljastatud aktis ja arvetel ei ole fikseeritud, et sõiduk on saanud löögi vasakule küljele, mille tõttu oli kahjustatud konditsioneeri juhtmestik. Apellant on seisukohal, et vastustaja sattus ise liiklusõnnetusse ja soovib, et kostja hüvitaks sellest tulenenud kahju; 5) ei ole apellant nõus vastustaja poolt esitatud arvete ja neil näidatud summadega. Arvel nr 20195 näidatud kulutused on seotud sõiduauto hoolduse, mitte sõiduki puudustega. Arvet nr 20194 apellant ei tunnista, kuivõrd müügihetkel oli sidur korras, mida kinnitab Maanteeameti poolt väljastatud tõend. Tõendi kohaselt läbis sõiduk 06. juulil 2010, s.o samal päeval, mil toimus sõiduki müümine, korralise läbivaatuse. Tehnoülevaatuse põhjal saab järeldada, et sõiduki tehniline seisund oli korras ja sõiduk vastas lepingu tingimustele. Samuti tõendab siduri töötamist 02. juulil 2010 OÜ Kashirov poolt väljastatud tehnilise kontrolli akt. Apellant ei välista, et vastustaja kasutas autot vääralt ja kahjustas ise sidurit; 6) ei ole apellant nõus hinnapakkumisega nr 4037996 ja arvega nr 2104003458, kuivõrd need ei tõenda, et pakkumises märgitud varuosad oleksid olnud kasutuskõlbmatud. Samuti puudub ekspertarvamus, mis kinnitaks, et nimetatud varuosad olid muutunud kasutuskõlbmatuks apellandi süül ja sellised puudused esinesid sõiduautol juba müümise hetkel. Vastustaja ei ole tõendanud, et talle on kahju tekitatud ega tekitatud kahju suurust, kuivõrd ei ole tõendatud, et pakkumises nimetatud varuosad sõiduautol ära vahetati. Pakkumises ja arvel kirjeldatud varuosade väljavahetamine võis toimuda seoses varuosade tavapärase kulumisega.
VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 1 p 2 p 2 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muu juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asja tavaliselt kasutatakse. Vastavalt VÕS § 77 lg-le 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga; kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 222 lg-dest 5 ja 6 tuleneb, et ostja võib ise lepingutingimustele mittevastava asja parandada ja nõuda müüjalt sellega seotud kulutuste hüvitamist siis, kui ta on eelnevalt seda nõudnud müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Antud juhul ei ole hageja nõudnud kostjalt asja parandamist 15.08.2010 teates asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega ka enne ega pärast seda, vaid on ise ilma kostjale vastava võimaluse andmiseta parandanud sõiduauto väidetavad puudused ja nõudnud seoses parandamisega kantud kulutuste hüvitamist. Kuna hageja ei ole kostjale vastavat nõuet esitanud ja ega andnud talle võimalust asi parandada, siis ei saa hageja kostjale esitada VÕS § 222 lg-s 5 sätestatud kulutuste hüvitamise nõuet. See ei välista hageja poolt soovi korral muude õiguskaitsevahendite kohaldamist, kuid antud juhul ei ole hageja esitanud hagi kostja vastu sooviga kohaldada teisi õiguskaitsevahendeid (näit hinna alandamine, kahju hüvitamine jms).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.