lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-34298/84

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-34298/84
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2419
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 88 lg 8, 9Täitmine erinevate kohustuste katteksTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 631 lg 1Apellatsioonkaebuse alusTsMS § 633 lg 5Apellatsioonkaebuse vorm ja sisuTsMS § 651

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-34298/75Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.12.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-34298

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi Merike Niinemägi vastu põhivõlgnevuse 300,10 eurot ja viivise 76,34 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

151,55 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. detsembri 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Merike Niinemägi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja) – Merike Niinemägi (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Vastustaja (hageja) – Julianus Inkasso OÜ (RK: 10686553), esindaja Ene Solovjev Rahuldada apellatsioonkaebus.

esindajad

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 1. detsembri 2011 otsus osas, millega hagi rahuldati täielikult, mõisteti Merike Niinemägilt Julianus Inkasso kasuks välja 376,44 eurot ja

jäeti menetluskulud Merike Niinemägi kanda.

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda Viru Maakohtu 1. detsembri otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi osaliselt ning mõista Merike Niinemägilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot ja 89 senti.

2.Jätta menetluskuludest 40,26% Julianus Inkasso OÜ kanda ja 59,74% Merike Niinemägi kanda.“ Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Julianus Inkasso OÜ kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 652 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsÜS § 121 lg 1Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
TsÜS § 129 lg 1Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
TsÜS § 92 lg 5Eksimus

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Julianus Inkasso OÜ esitas 15.07.2010 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Merike Niinemägi vastu põhinõude 5259,59 krooni ja viivise 1758,59 krooni, kokku 7018,18 krooni (448,54 euro) saamiseks ning riigilõivu 750 krooni (47,93 eurot) hüvitamiseks. Pärnu Maakohus ennistas 21.09.2010 määrusega võlgniku vastuväite esitamise tähtaja, luges 13.09.2010 kohtule esitatud vastuväite esitatuks tähtaegselt, lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Julianus Inkasso OÜ nõude M. Niinemägi vastu 7018,18 krooni saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Julianus Inkasso OÜ esitas 07.10.2010 maakohtule hagiavalduse M. Niinemägi vastu põhivõlgnevuse 300,10 eurot ja viivise 76,34 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Elisa Mobiilsideteenused järgmised lepingud: 02.06.2007 järelmaksuleping nr 1614580; 09.11.2005 liitumisleping nr 1523572; 02.06.2007 liitumisleping nr 1614580; 22.09.2006 liitumisleping nr 1576118, mille alusel kohustus AS Elisa Mobiilsideteenused pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kohustust ei täitnud. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 nõude kostja vastu hagejale. Vastavalt sõlmitud lepingutele kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kostjal oli kohustus tasuda viivist enne nõude loovutamist summas 300,04 eurot. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud

võlgnevust 223,69 eurot. Selle summa arvelt vähendas hageja viivise nõuet. Kostjal on vastavalt lepingule tasuda viivist 76,34 eurot.

2.Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 3518,18 krooni, s.o summa, millele sõlmiti poolte vahel 16.08.2010 maksegraafik. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja pikemat aega tasunud hagejale osamakseid. Võlgnevusega tegeles hageja esindaja R.E. . Kostja on oma alaealise puudega lapse hooldaja ja tema elukaaslasel puudub püsiv töö. Seetõttu sõlmisid R.E. ja kostja elukaaslane suusõnalise kokkuleppe, et uus võlgnevuse osamakse laekub kostjalt 2010 juuli lõpuks. 2010 juulis sai kostja kirja Haapsalu kohtumajast. Kohtumaja esindaja soovitas nõude vaidlustada ning eelnevalt püüda hagejaga kokkulepe sõlmida. Edasi suhtles kostja elukaaslane hageja esindaja I.Š. , kes tegi ettepaneku tulla hageja kontorisse ja sõlmida korrektne maksegraafik. Maksegraafikut käis sõlmimas kostja elukaaslane. Hageja esindaja vabandas nõude kohtusse esitamise ja liiga suure summa pärast ning sõlmiti maksegraafik reaalsele summale. Summa vähenes kaks korda. Kostja allkirjastas lepingud ja saatis ühe eksemplari hagejale ja teise Haapsalu kohtumajja. Kahe nädala pärast sai kostja teate, et hageja on maksegraafiku tühistanud ning nõuab esialgse summa tasumist.
3.17.08.2011 kohtuistungil esitasid pooled kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks summas 395,97 eurot (sh 300,10 eurot tasumata võlgnevus, 31,96 eurot pool tasutud riigilõivust, 63,91 eurot hageja õigusabikulud), igakuise maksega 25 eurot alates 10.09.2011, ja menetluse lõpetamiseks. Kohus teatas kohtuistungil, et teeb määruse 23.08.2011. 19.08.2011 esitas kostja kohtule avalduse, milles teatas kompromissist loobumisest. Viru Maakohtu 23.08.2011 määrusega jäeti kompromiss kinnitamata, kuna kostja taganes sõlmitud kompromissist, ning kohus uuendas tsiviilasja arutamise. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10.10.2011 määrusega hageja määruskaebuse, tühistas maakohtu 23.08.2011 määruse ja saatis tsiviilasja kompromissi kinnitamata jätmise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohtu 16.11.2011 määrusega jäeti kompromiss kinnitamata, kuna kostja taganes sõlmitud kompromissist. Kohus uuendas tsiviilasja arutamise.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus rahuldas 1. detsembri 2011 otsusega hagi ning mõistis välja M. Niinemägilt Julianus Inkasso OÜ kasuks 376,44 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et: - kostja sõlmis AS-ga Elisa Mobiilsideteenused 02.06.2007 järelmaksulepingu nr 1614580, 09.11.2005 liitumislepingu nr 1523572, 02.06.2007 liitumislepingu nr 1614580 ja 22.09.2006 liitumislepingu nr 1576118; - AS Elisa Mobiilsideteenused on 30.12.2008 hagejale loovutanud kaks nõuet kostja vastu: 3249,60 krooni ja 2070 krooni; - kostja rikkus AS-ga Elisa Mobiilsideteenused sõlmitud lepingute tingimusi; - kostja tasus võlgnevust 04.09.2008 – 31.03.2010 (v.a veebruar 2010), seejärel makseid ei ole toimunud; - kostja võlgnevus hagejale oli 2010 mais 7100 krooni ehk 453,77 eurot (tl 202); - nii AS Elisa Mobiilsideteenused kui ka hageja on püüdnud kostjaga võlgnevuse tasumist kohtuväliselt lahendada (tl 38-40, 49-52); - 16.08.2010 on kostja ja OÜ Aktiva Finants esindaja sõlminud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks Julianus Inkasso OÜ-le;

- kostja ei ole täitnud ka 16.08.2010 kostja ja OÜ Aktiva Finants esindaja poolt sõlmitud maksegraafikut graafikus kokkulepitud suuruses (tl 57). Kostja vastuväited tuginevad sellele, et hageja muutis 16.08.2010 maksegraafiku allkirjastamisel võlasummat, vähendades seda 3518,18 kroonini (224,89 eurot), ning määras igakuisteks makseteks alates 25.09.2010 kuni 25.06.2011 300 krooni ja 25.07.2011. a 218,18 krooni. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda võlgnevust suuremas summas. Hageja leiab, et maksegraafikus on eksitud nii vaidluse pooltes kui ka võlgnevuse suuruses. Maksegraafiku allkirjastanud S.E. puudus pädevus OÜ Aktiva Finants nimel sellise kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus oli seisukohal, et 16.08.2010 sõlmitud maksegraafiku puhul on tegemist tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ-l Aktiva Finants oleks olnud õigus 16.08.2010 sõlmida hageja nimel kokkulepet võlgnevuse vähendamiseks või koostada maksegraafikut võlgnevuse tasumise kohta. Asjaolu, et S.E. el võis olla üheaegselt nii OÜ Aktiva Finants kui ka hageja esindamise õigus, ei oma antud tehingu sõlmimisega seoses tähtsust, sest S.E. on maksegraafiku allkirjastanud OÜ Aktiva Finants esindajana. Hageja ei ole tehingut heaks kiitnud ning on alates 01.09.2010 selgitanud kostjale ja tema elukaaslasele, et ei pea 16.08.2010 koostatud maksegraafikut õigeks (tl 110-114). Kohus leidis, et hagi on tõendatud TsMS § 231 lg 4 järgi, sest kostja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud hagiavalduses esitatud faktilisi asjaolusid. Vaidlus on käinud sisuliselt ainult 75,21 euro ja viivise üle.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.M. Niinemägi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 1. detsembri 2011 otsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista välja M. Niinemägilt Julianus Inkasso OÜ kasuks võlgnevus summas 3518,18 krooni ehk 224,89 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sõlmiti poolte vahel 16.08.2010 võla tasumise maksegraafik, mille alusel kohustus kostja maksma hagejale 3518,18 krooni (224,89 eurot) igakuiste maksetena alates 25.09.2010 kuni 25.06.2011 summas 300 krooni ja 25.07.2011 summas 218,18 krooni. Maksegraafik on kehtiv. Kostja eeldas, et kuna tema sai maksegraafiku hageja kontoris, siis isikul, kes kirjutas lepingule alla, on volitused kokkuleppe sõlmimiseks ja võlasumma vähendamiseks. Peale selle on S.E. hageja esindajana allkirjastanud nii kostja vastu esitatud maksekäsuavalduse kui ka hagiavalduse. Hagiavaldusele lisatud volikirjast nähtub, et hageja volitas 03.05.2010 S.E. t esindama Julianus Inkasso OÜ-t, andes talle kõik TsMS §-st 222 tulenevad õigused. See tähendab, et 16.08.2010 omas S.E. hageja volitusi kokkuleppe sõlmimiseks kostjaga. Ka hageja töötajate 01.09.2010 ja 06.09.2010 e-kirjades viidati mitte sellele, et maksegraafik oli sõlmitud isiku poolt, kes ei omanud selleks volitusi, vaid sellele, et graafik on tehtud ebaõigele summale. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et I.Š. l või L.S., kes saatsid kostjale ekirju selle kohta, et maksegraafik on sõlmitud ekslikule summale, olid volitused 16.08.2010 kokkuleppest taganemiseks. Kuna 16.08.2010 maksegraafik on sõlmitud kirjalikult, siis kokkuleppest taganemine peab olema vormistatud samas vormis; 2) on kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks 3500 krooni. Maksegraafiku sõlmimisel arvestas hageja töötaja I.Š. põhivõlgnevusest 5259,59 kroonist maha tasutud 3500 krooni ja lisas sellele summale viivised, mis olid võrdelised põhivõlgnevuse summaga, st (5259,59 – 3500) х 2 = 3518,18 krooni. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt

kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kostjal olid kõik alused eeldada, et sõlmides 16.08.2010 võla tasumise graafiku, jõudsid pooled kokkuleppele (st võlausaldaja andis nõusoleku vastavalt VÕS § 88 lg-le 9) määrata kindlaks kohustuste täitmine kostja poolt sellisel viisil, et esmajärjekorras kaetakse põhivõlgnevuse jääk ja seejärel viivised. Poolte kokkuleppel vähendati kostja poolt hagejale võlgnetavat summat 3518,18 kroonini ehk 224,85 euroni.

6.Julianus Inkasso OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 631 lg 1 kohase õigusliku aluseta. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toodud väiteid hageja esindajate volituste ja VÕS § 88 lg 9 kohaldumise osas kohtumenetluse jooksul esitanud. Seega ei saanud kohus selliseid vastuväiteid ka käsitleda. Apellandi väited ei sisalda TsMS § 652 lg 3 kohaseid asjaolusid, mida ringkonnakohus peaks tuvastama. Tegemist on TsMS § 633 lg 5 kohaste uute asjaoludega, mille esitamist alles apellatsioonimenetluses peab apellant põhjendama; 2) on kostja ainus väide kohtumenetluses olnud see, et hageja tegi maksekäsu kiirmenetluses maksegraafiku väiksemale summale kui nõudis maksekäsu kiirmenetluses ja nõuab hagiavalduses ning seetõttu on tegemist õige võlasummaga. Kostja on kinnitanud 29.07.2010 e-kirjas, et kuigi ta pidi tasuma 7100-kroonisest võlast 2000 krooni juulikuu jooksul, saab ta makse teha 02.08.2010. Samuti on e-kirjas uuritud võimaluse kohta, et kui ta tasub 7100-kroonisest võlast 2000 krooni kuu alguses, kas siis võlaga kohtuväliselt tegelenud hageja töötaja saaks nõude võtta tagasi oma haldusesse. Seega oli kostja teadlik võla suurusest, kuid leidis sellest, et hageja koostas 16.08.2010 maksegraafiku valesti, võimaluse oma võla vähendamiseks. Hageja tunnistas koheselt pärast vea avastamist oma viga ning pakkus võimalust uue maksegraafiku sõlmimiseks. Hageja selgitas kohtumenetluses korduvalt töötaja eksimust võlasumma arvutamisel maksegraafiku koostamisel; 3) tegutseb kostja pahatahtlikult kohtumenetlust venitades ja võlausaldaja selgitusi mitte kuulda võttes ning kompromissi sõlmides ja seejärel sellest loobudes ning siis uuesti kompromissi sisuliselt samas summas pärast märkimisväärsete menetluskulude lisandumist sõlmida soovides. Hageja oli valmis sõlmima esimesel kohtuistungil kompromissi põhinõude, 1⁄2 riigilõivu ja 1000-kroonise esindustasu summaga. Selleks ajaks hagejale tekkinud menetluskulud olid märkimisväärselt suuremad. Hageja oli valmis jätma nimetatud kulud enda kanda, arvestades hageja veaga maksegraafiku sõlmimisel maksekäsu kiirmenetluses. Kostja taganes arusaamatul põhjendusel kompromissist, millega kohtumenetluse kulud suurenesid veelgi. Hagejal ei ole põhjust kanda lõpmatuseni teise poole arusaamatu tegevuse tõttu kaasnevaid kulusid ega kostjal alust eeldada, et ta saab lõpmatuseni vaatamata tekkinud kuludele sõlmida kompromissi menetluse algstaadiumis pakutud tingimustel; 4) ei ole kostja esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust ega tõendit selleks, et uskuda võla vähenemist kostja väidetud summani. Kohus on õigetele tõenditele tuginedes jõudnud järeldusele, milline on võlasumma ning milline oli kostja arusaamine võlasummast kohtumenetluse algstaadiumis ja enne kohtumenetluse algust. See, et hageja eksimusel on koostatud vales summas ja vale isiku nimel maksegraafik, ei muuda võlasummat väiksemaks; 5) on kostja väitnud, et maksegraafik on kehtiv ja ta on kogunud maksegraafiku kohaste maksete raha, kuid kohtuistungil selgus, et kostja väide ei vastanud tõele: istungil kinnitas

kostja, et ta ei ole seda raha kogunud. Seega ei vastanud tegelikkusele ka kostja väide, millega ta tahtis tõendada tema jaoks maksegraafiku kehtivust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuse esitanud kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja 376,44 eurot, ning teha uue otsuse, millega mõista temalt hageja kasuks välja 224,89 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega kostjalt mõisteti välja 376,44 eurot, tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab M. Niinemägilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja 224,89 eurot ja jagab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
9.Maakohtu seisukoht, et 16.08.2010 sõlmitud maksegraafik on tühine, on ekslik. Seejuures ei ole maakohus viidanud ka konkreetsele õigusnormile, mille alusel konkreetne tehing (maksegraafik) tühine on. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on tegemist esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud tehinguga (TsÜS § 129 lg 1). Ainuüksi asjaolust, et 16.08.2010 maksegraafiku on S.E. allkirjastanud Aktiva Finants OÜ esindajana, ei saa järeldada, et S.E. el puudus õigus sõlmida maksegraafikut hageja (Julianus Inkasso OÜ) esindajana. Maakohtu istungil 17.08.2011 (I kd, t.l 116) on hageja kinnitanud, et maksegraafiku koostas 16.08.2010 hageja kontoris teine töötaja (S.E. ), kuna L.S. ei olnud sel päeval kohal. Hageja ei väitnud maakohtule, et maksegraafiku koostanud teisel töötajal puudus esindusõigus Julianus Inkasso OÜ nimel maksegraafikut sõlmida või et teine töötaja sõlmis selle Aktiva Finants OÜ esindajana. Pealegi nähtub 16.08.2010 maksegraafikust (I kd, t.l 57), et see on koostatud Julianus Inkasso OÜ blanketil. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hagiavalduse maakohtusse on allkirjastanud S.E. ning S.E. el oli alates 03.05.2010 volitus (I kd, t.l 41) Julianus Inkasso OÜ esindamiseks. 18.11.2010 menetlusdokumendis (I kd, t.l 62 pöördel) on hageja kinnitanud, et hageja esindaja helistas kostjale ning arutas võimalikku maksegraafikut. Eelmärgitu tõendab, et S.E. el oli üldvolitus Julianus Inkasso OÜ esindamiseks. TsÜS § 121 lg 1 kohaselt kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepinguid. Kuna hageja ei ole tõendanud, et S.E. e poolt maksegraafiku sõlmimine väljus tema igapäevase majandustegevuse raamest, mida üldvolitus ei hõlma, siis ei ole tegemist tühise tehinguga TsÜS § 129 lg 1 tähenduses. Seega on tegemist kehtiva tehinguga ning kostjal puudub kohustus hageja ees suuremas ulatuses kui maksegraafikus kokku lepiti. Hagi tuleb rahuldada osaliselt ning M. Niinemägilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja mõista 224,89 eurot. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui hageja 01.09.2010 e-kirja (I kd, t.l 110) käsitleda tühistamisavaldusena, ei oleks tegemist eksimusega, kuna TsÜS § 92 lg 5 järgi vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot hageja.
10.Hageja nõue 376,44 eurot rahuldati 224,89 euro ulatuses, s.o 59,74%. TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel tuleb menetluskulud maakohtus jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kostja kanda tuleb jätta 59,74% ja hageja kanda 40,26% menetluskuludest. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja