Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kostja esindaja, võlausaldajate üldkoosolekul Reprohver OÜ-t (pankrotis) esindama volitatud isik vandeadvokaat M. Saar vaidles hagile vastu ja ühines pankrotihalduri poolt esitatud vastuväidetega.

MAAKOHTU LAHEND

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on õige maakohtu järeldus, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei ole nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel PankrS § 33 lg 2 teist lauset õigesti kohaldanud. Maakohus on põhjalikult selgitanud, miks nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei too kaasa õigust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Maakohus on Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti märkinud, et hageja ei ole põhistanud ja seega usutavaks teinud oma seisukohta, mille kohaselt põhjustas nõude esitamise tähtaja möödalaskmise just pankrotiteate puudulikkus. Nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei ole nõude esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks PankrS § 102 lg 1 mõttes. Pankrotiseadusest ei tulene, et PankrS § 33 sätestatud andmete pankrotiteates märkimata jätmine on alati ja igal juhul nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Seega tuleb juhul, kui võlausaldaja taotleb nõude esitamise tähtaja ennistamist, pankrotiteate puudustele tuginedes igal üksikul juhul hinnata, kas võlausaldaja poolt esile toodud puudus takistas nõude õigeaegset esitamist. PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 sätestatud pankrotiteates märgitavatest andmetest on nõude esitamiseks vajalikud vaid võlgniku ja halduri andmed, nõuete esitamise ettepanek ja nõuete esitamise tähtaeg. Muid pankrotiteates avaldatavaid andmeid ei ole võlausaldajal nõude esitamiseks tegelikult vaja. Seetõttu ei saa nende andmete, sh nõude esitamata jätmise tagajärgede, pankrotiteates märkimata jätmine olla ka nõuete esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Olukorras, kus pankrotiteates on avaldatud nõuete esitamise tähtaeg on pankrotiteatega tutvuval mõistlikul isikul alust arvata, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise korral ei pruugi nõude hilisem esitamine üldse võimalik olla. Seetõttu ei ole usutav hageja väide, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmise tõttu arvas hageja, et nõude hilisem esitamine tema huve ei kahjusta. Kostja eeldab, et valitsusasutusena on Keskkonnaministeerium teadlik tähtaegade järgmise olulisusest ning Keskkonnaministeerium ei lähtu oma põhiülesannete täitmisel sellest, et tähtaegade mittejärgimine ministeeriumi ja riigi huve ei kahjusta. Kostja on valesti mõistnud PankrS § 33 lg 2 teise lause sisu ja eesmärki. Iseenesest õige on hageja väide, et pankrotiteates tuleb nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed märkida võlausaldajate informeerimiseks. Sellest aga ei saa järeldada, et nende tagajärgede märkimata jätmine rikub automaatselt ja vältimatult kõigi võlausaldajate õigusi sõltumata sellest, kas nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimise nõue on konkreetsele võlausaldajale huvide ja õiguste kaitsmisele suunatud või mitte. PankrS § 102 lg-st 2 ja § 153 lg 1 p-st 3 tulenevalt on nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimise eesmärgiks informatsiooni edastamine nendele võlausaldajatele, kes avastasid väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud pankrotiteate alles pärast seda, kui PankrS § 93 lg 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaeg on möödunud. PankrS § 102 lg 2 ja § 153 lg 1 p 3 on nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjeks nõude tunnustamise korral nõude rahuldamine kolmandas rahuldamisjärgus. See tähendab, et erinevalt õiguse kasutamiseks määratud tähtaja möödalaskmise üldisest tagajärjest, milleks on õiguse kasutamise võimaluse kaotamine, ei too nõude esitamise tähtaja möödalaskmine pankrotimenetluses kaasa nõude lõppemist ega nõude esitamise võimaluse kaotamist. Nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed avaldatakse pankrotiteates just seetõttu, et informeerida nõude esitamise tähtaja möödalasknud võlausaldajaid võimalusest oma nõudeid siiski esitada. Nende tagajärgede avaldamata jätmine rikub seega vaid sellise võlausaldaja õigusi, kes avastas pankrotiteate pärast PankrS § 93 lg 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaja möödumist ja kes loobus nõude esitamisest arvates, et nõude esitamise tähtaja möödalaskmisega on ta kaotanud nõude esitamise õiguse. Kuid ka sellisel juhul ei ole rikkumise tagajärjeks nõude esitamise tähtaja ennistamine. Hageja on kohtumenetluse käigus avaldanud, et ta tutvus pankrotiteatega õigeaegselt ning tegi teadliku otsuse nõuet tähtaegselt mitte esitada. PankrS § 33 lg 2 teise lause eesmärk võimaldada nõudeid esitada ka sellistel võlausaldajatel, kes

on PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja mööda lasknud, on hageja puhul saavutatud – hageja on Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõudeavalduse esitanud; 2) arvestas maakohus kohtuotsuse tegemisel põhjendatult hagejaga seotud subjektiivseid asjaolusid. Kostja on nõus hageja väitega, et võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt. Samas ei saa võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena käsitleda olukorda, kus nõude esitamise tähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel võetakse arvesse ka konkreetse võlausaldajaga seotud asjaolusid, sh asjaolusid, mida võlausaldaja oma olemusest tulenevalt teab või peab teadma. Keskkonnaministeerium kui riigi esindaja ja täitevvõimu teostaja ei saa oma tegemata jätmisi õigustada Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide, sh pankrotiseaduse, mittetundmisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas konkreetse õigusakti reguleerimisala omab puutumust keskkonnaministeeriumi valitsemisalaga või mitte. Keskkonnaministeeriumi struktuuri kuulub õigusosakond, kus töötab kokku 12 juristi. Valdav enamus neist omab vähemalt bakalaureuse kraadi õigusteaduses ja nõude esitamise tähtaja möödalaskmist ei saa ilmselt õigustada ministeeriumi ametnike ebapiisavate teadmistega pankrotiõigusest. Seega hageja teadis või vähemalt pidi teadma nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi pankrotimenetluses. Seda arvestades ei saa nimetatud tagajärgede märkimata jätmist Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotiteates hageja puhul käsitleda tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena isegi juhul, kui nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede märkimisel pankrotiteates oleks nõude õigeaegse esitamise seisukohast mingisugune tähendus; 3) asus maakohus kohtuotsuses põhjendatud seisukohale, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei ole nõude esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks PankrS § 102 lg 1 tähenduses. Seega ei ole maakohus PankrS § 102 lg-t 1 ja lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Hageja seisukoha kohaselt on PankrS § 33 lg 2 teises lauses sätestatu märkimata jätmine pankrotiteates selline rikkumine, mis on igal juhul aluseks nõude esitamise tähtaja ennistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu sellise hageja seisukohaga. Maakohus on õigesti leidnud, et pankrotiteates nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede märkimata jätmine ei too vältimatult kaasa kõikidele võlausaldajatele, sh riigile, õigust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Mõjuvaks põhjuseks PankrS § 102 lg 1 mõttes, mille tõttu oli takistatud tähtaegselt nõude esitamine pankrotimenetluses, ei saa olla ainuüksi asjaolu, et väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud pankrotiteates ei olnud märgitud nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi. Pankrotiteates oli märgitud koos viitega vastavale pankrotiseaduse sättele nõuete esitamise tähtaeg ning ka juhul, kui hageja ei teadnudki nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi, ei saanud ta eeldada, et tema poolt nõude tähtaegne mitteesitamine ei mõjuta nõude maksmapanekut pankrotimenetluses. Hageja oli teadlik sellest, millise aja jooksul tuleb nõue esitada ning asjaolu, et ta ei teadnud nõude tähtaegselt mitteesitamise tagajärgi, ei takistanud teda nõuet tähtaegselt esitamast, s.o tagajärgede mittemärkimine ei takistanud nõude tähtaegset esitamist. Hageja ei ole esitanud ühtki sellist objektiivset põhjust, mis oleks tinginud tähtaja möödalaskmise ja, mille kulgemist ta ise vahetult mõjutada ei saanud.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.