Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-11-21672

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

2-11-21672 objektijuht, kes viibib kogu aeg ehitusplatsil, täidab ka kõiki ehitusega seotud jooksvaid ülesandeid, sh allkirjastab tellija nimel tööde vastuvõtmise akte ning esitatud arveid. Eeltoodust lähtuvalt puudus S l mis tahes põhjus kahelda J. R i volitustes. Hageja viitab ka TsÜS § 116 lg-le 2 ja 118 lg 2. Isegi, juhul, kui arved ja aktid on tõepoolest allkirjastatud volitusteta isiku poolt, ei vabasta see ühelgi juhul kostjat hageja nõude täitmisest. Samuti on antud juhul ilmne, et kostja on kiitnud heaks nii kõnealuste tööde teostamise kui ka esitatud arved. Olukorras, kus arved nr 277 ja 279 esitati juba 03.09.2010. a ning arve nr 398 26.11.2010. a, on äärmiselt kummaline ja lausa pahatahtlik asuda enam kui pool aastat hiljem seisukohale, et tegelikult kõnealuste tööde teostamiseks kokkulepe puudus. Teostatud tööde osas vormistati ka kaetud tööde aktid, millele kirjutas lisaks S ja kostja esindajatele alla ka ehitusjärelevalve. E ei esitanud seoses esitatud arvetega ühtegi pretensiooni kuni 2011.a märtsini, kuigi arved esitati ning kostja pidi need kätte saama juba 2010 sügisel. Lisaks tasus kostja ühe esitatud arvetest (29.10.2010 arve nr 352) S täies ulatuses. Kostja väide, et nimetatud arve on tasutud ekslikult, on paljasõnaline ja tõendamata. Kui kostja tõepoolest tasus kõneaeluse arve ekslikult, siis oleks ta pidanud S t sellest koheselt teavitama. Ühtegi vastavat pretensiooni kostja aga kuni 14.06.2011. a ei esitanud. Kostja etteheide, et arve nr 398 aluseks oleval aktil nr 2 ja kinnituskirjas märgitud netosumma ei lähe omavahel kokku, on põhjendamatu. Kuigi kinnituskirjas on näidatud eraldi ridadena tööde ja materjali maksumus, on aktis kõik tööd toodud välja ühel real ning arve hõlmab nii teostatud töid, kui ka seinaraketise renti ja abimaterjale. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et täiendavat arvet seinaraketise rendi ja abimaterjali eest ei ole S kostjale esitanud. Lisaks on kinnituskirjas näidatud tööde eest esitatud ka arve nr 352, mis koos arvega nr 398 moodustab kokku täpselt kinnituskirjas näidatud rahasumma. Seega ei pea kostja ka tasuma hagejale kinnituskirjas kokkulepitud rahasummast kokkuvõttes rohkem. Kostja väited seoses ehitustööde puudustega on otsitud ning alusetud. Isegi, kui S töös oleksid ilmnenud pärast nende vastuvõtmist mingid puudused, ei ole kostja teavitanud S t tööde väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist, mistõttu on ta igal juhul kaotanud õiguse võimalikele puudustele tugineda. Kostja on kõik tööd aktidega vastu võtnud ning kinnitanud seega, et tööd on nõuetekohaselt teostatud. Kostja nõudekirjas esitatud väide, et ta sai puudustest teada alles pärast lifti paigaldamist, on paljasõnaline. Kostja vastusele lisatud fotodelt nähtub, et väidetavad puudused asuvad akende kõrval. Seega oleks kostja saanud puudused tuvastada ka akna kaudu, mitte üksnes liftist, nagu kostja alusetult väidab. Lisaks ei ole ka kostja poolt tõenditena esitatud piltidelt võimalik tuvastada mingeid kvaliteedipuudusi. Kostja ei ole ka ise oma vastuses toonud välja ühtegi konkreetset puudust, vaid on refereerinud üksnes RYL-i nõudeid, väites paljasõnaliselt, et S töö nendele kriteeriumidele ei vasta. Selgitust, kuidas kostja on vastavaid mõõtmisi teostanud, millised on konkreetsed mõõtmistulemused jms asjaolusid ei ole kostja aga oma menetlusdokumendis välja toonud. Kostja pidi tööde tellijana need viivitamatult üle vaatama ning veenduma tööde kvaliteedis. Objektijuht J. R vaatas kõik tööd üle ning tunnistas need aktidega nõuetekohaselt teostatuks. Tööde vastavust nõuetele kinnitas kaetud tööde aktides ka ehitusjärelevalve. Kostja on esitanud tööde lepingule mittevastavuse nõude S 23.03.2011. a, mis on ligi kaheksa kuud hiljem, kui toimus arvete 277 ja 279 aluseks olevate tööde üleandmine ning üle nelja kuu hiljem kui arve 398 aluseks olevate tööde üleandmine. Kostja väited on ka vastuolulised, kuna ühelt poolt väidab kostja, et ta ei ole sõlminud S lepinguid arvetel nr 277, 279 ja 398 nähtuvate tööde tegemiseks, teiselt poolt aga tunnistab kostja hageja nõuet, kuid väidab, et tal puudub kohustus tööde eest maksta, kuna need olid teostatud puudustega. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kostja väited on põhjendamatud ning kostja otsib ilmselgelt võimalusi oma kohustuste täitmisest alusetult vabanemiseks. Ebaõige on ka kostja seisukoht, et ta on õigustatud võlaõigusseadusest (VÕS) §-dest 110 ja 111 tulenevalt kasutama kinnipidamisõigust ning mitte tasuma esitatud arvete eest. S tasunõue on

2-11-21672 muutunud sissenõutavaks hetkest, kui tööd on kostja poolt vastu võetud, mistõttu ei ole kostjal seadusest tulenevat alust keelduda arvete nr 277, 279 ega 398 tasumisest sõltumata tema võimalikest vastuväidetest.

Kostja vastuväited

2-11-21672

Kohtuotsuse põhjendused

2-11-21672 lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus peab nõustuma hagejaga, et olukorras kus kostja on tööd aktiga vastu võtnud novembris 2010, ei saa kostja esmakordset osundamist väidetavatele puudustele vastuvõetud töös 2011 märtsis lugeda õigeaegseks töö mittevastavusest teatamiseks (tl 50-59). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ka S OÜ arve 398 muutunud sissenõutavaks. Hageja poolt arvestatud viiviste suhtes kohus märgib, et kuigi hagejal on johtuvalt VÕS § 113 lg 1 õigus nõuda viivist, puuduvad tõendid töövõtja ja tellija poolse kokkuleppe kohta viivisemäära 0,5 % päeva rakendamise suhtes. Asjaolu, et J.R kostja esindajana on kinnitanud allkirjaga arvete vastuvõtmist, et tõenda pooltevahelist kokkulepet 0,5 % viivisemäära rakendamise suhtes. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Eur a Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

Menetluskulude jaotus

2-11-21672

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.