lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-5326/20

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-5326/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1652
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 229 lg 1Tõendi mõisteTsMS § 442 lg 10Otsuse sisuTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-5326

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-5326

Tsiviilasi

JLFIE hagi SKOÜ vastu võlgnevuse 583,66 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

583,66 eurot Hageja JLFIE (registrikood XXX asukoht XXX);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

esindaja

vandeadvokaat

Kaire

Aus

(OÜ

Advokaadibüroo TAMAR, Kuninga 24, 80010 Pärnu; epost: [email protected]); Kostja SKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX). Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada JLFIE hagi SKOÜ vastu.
2.Välja mõista SKOÜ-lt põhivõlgnevus 583,66 (viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 66 senti) eurot, viivis seisuga 28.06.2011.a 36,00 (kolmkümmend kuus) eurot ja alates 29.06.2011.a viivis protsendina põhivõlgnevuse summalt (583,66 eurot) kuni põhinõude täitmiseni (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas) sätestatud määras JLFIE kasuks. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-11-5326 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.JLFIE (edaspidi hageja) esitas 09.02.2011.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiir-menetluse avalduse SKOÜ (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 536,66 euro ja viivise nõudes. 19.04.2011.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus keeldus 26.04.2011.a. määrusega hagi menetlusse võtmast ning määras edastada asja materjalid tööpiirkonna järgi menetlemiseks Harju Maakohtule (tl 1-19).
2.28.06.2011.a esitas hageja (lepingulise esindaja kaudu) kohtule hagiavalduse SKOÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2010.a juunikuus kostjale värsket räime, mille kohta kostja täitis kala esmakokkuostu kviitungid ning hageja koostas kauba müügiarved. Hageja koostas kaks kauba müügiarvet: 1) kala esmakokkuostukviitung nr 000003 (03.06.2010.a), kokkuostu kellaaeg 07:00, kalaliik „räim“, suuruskategooria „B“, värskuskategooria „E“, esitusviis „terve“, otstarve „inimtoit“, kogus 2 500 kg, väljastatud arve nr 19 (03.06.2010.a) summas 5 100 krooni (325,96 eurot), maksetähtaeg 31.10.2010.a. ning 2) kala esmakokkuostukviitung nr 000008 (03.06.2010.a.), kokkuostu kellaaeg 16:30, kalaliik „räim“, suuruskategooria „B“, värskuskategooria „E“, esitusviis „terve“, otstarve „inimtoit“, kogus 2 400 kg, väljastatud arve nr 20 (03.06.2010.a) summas 4 032 krooni (257,70 eurot), maksetähtaeg 31.10.2010.a. Mõlemad nimetatud kala esmakokkuostu kviitungid on allkirjastatud kostja poolt ja kostjale esitatud arved on esitatud kostjale koos kala üleandmisega ning seega tuleb lugeda kostjat nõustunuks nii kala liigi, kvaliteedi, otstarbe, koguse kui ka kauba eest küsitud hinnaga. Hageja on kostja poole pöördunud korduvalt nii suuliselt kui ka telefoni vahendusel palvega tasuda arved nr 19 ja 20, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Hageja palub kohtult kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 583,66 eurot, 28.06.2011.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 36 eurot ning viivis 8% aastas põhinõudelt alates 29.06.2011.a kuni põhinõude täitmiseni (tl 28-32).
3.Hageja 23.09.2011.a esitatud seisukoha kohaselt vaidleb hageja kostja vastuväidetele vastu. Kostja poolt esitatud seisukoht kala esmakokkuostukviitungite tõendina mittekasutatavuse osas on ebaõige. Kala esmakokkuostukviitungitel on esitatud andmete tõepärasus, andmete kandmise ja Põllumajandusministeeriumile esitamise kohustus kala esmakokkuostja ainupädevuses ning hagejale tehtud etteheide esmakokkuostukviitungite nõuetekohaselt mittetäitmise osas on kohatu. Arvestades Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonnale esitatavate andmete ranget riiklikku kontrollsüsteemi ei saa hageja (kalapüügiloa omanik, rannakalur) täite ega esitada kala esmakokkuostukviitungeid. Rannakaluri kohustuseks on täita ja esitada temale allkirja vastu väljastatud püügipäeviku lehtedele kantud andmeid, millised on ranges vastavuses kala esmakokkuostukviitungitele kantud andmete kogumis. Kostja poolt esitatud vastuväitest tulenevalt tekib arusaam, et kostja teadlikult ja tahtlikult täitis temale üleantud kala kohta kala esmakokkuostukviitungeid viisil, mis hilisemalt võimaldaks vastu võetud kauba eest tasumata jätta. Samas on hageja kostjale müünud ka varasematel aastatel värsket räime, milliste kohta kostja on koostanud kala esmakokkuostu kviitungid ning tasunud ülekandega kviitungitele kantud andmete alusel. Seega tuleb siinkohal ka järeldada, et kostja poolt kviitungite täitmise ja hagejale esitamise viis oli poolte vahel tavaline nende majandustegevuses ning mõlemad aktsepteerisid vastastikku koostatud dokumente. Ebaõige on kostja väide selle kohta, et puudulikult või mittenõuetekohaselt täidetud kala esmakokkuostukviitungid ei ole kehtivad. Põllumajandusministeeriumile kala esmakokkuostukviitungite originaaleksemplaride edastamisega tõendab ja kinnitab kala esmakokkuostja kokku ostetud kala liiki, suuruskategooriat, värskuskategooriat, esitusviisi, otstarvet, kogust ja hinda. Seega on kostja poolt esitatud andmed tõendatud ostja enda

2-11-5326 poolt, kes käesolevas menetluses on kostja staatuses ning nimetatud kviitungid on kasutatavad seega ka kohtumenetluses. Hageja poolt kala esmakokkuostjale esitatud arve tugineb kala esmakokkuostukviitungitel esitatud andmetele ja on hageja ning kostja raamatupidamise algdokumentide koostamise aluseks ehk tõendavad kauba tegelikku reaalset üleandmist – vastuvõtmist. Esmakokkuostukviitungi allkirjastamise korral ei ole raamatupidamislikus tähenduses kohustust väljastatud arvele ostja allkirja lisamine arvestades asjaolu, et esmakokkuostukviitungi allkirjastamisega tõendavad nii müüja kui ka ostja kala andmete ja hinna kokkulepet. Kala müüjal puudub kohustus lisaks kala esmakokkuostukviitungi allkirjastamisele koostada arve, kuna mitte raamatupidamiskohuslasel puudub arve väljastamise kohustus, kuid kalapüügi õiguse (kalaloa) alusel kala püüki ja müüki ettevõtlusena mitteteostaval isikul, kes sarnaselt ettevõtjaga võib väljapüütud kala ka kala esmakokkuostjale müüa, puudub kohustus pidada raamatupidamist ning tulu deklareeritakse igaaastase füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga Maksu- ja Tolliametile. Kostja vastuväide, et hagiavaldusele ei ole lisatud kala ostumüügi lepinguid, on väär, kuna kala esmakokkuostukviitung on käsitletav ostu-müügi lepinguna lihtsustatud ja Vabariigi Valitsuse määrusega nr 104 kehtestatud vormis (määruse lisa nr 7) arvestades siinkohal asjaolu, et kala esmakokkuostukviitungil kajastatud olulistes tingimustes (ost-müük, kaup, kogus, kvaliteet, hind) kokkuleppele jõudmist on pooled kinnitanud allkirjaga (tl 59-62).

Kostja vastuväited

4.Kostja 12.09.2011.a kohtule esitatud vastuse kohaselt hagi ei tunnista ning palub hagiavalduse nõude tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Hageja poolt kostjale esitatud arved ja kala esmakokkuostu kviitungid ei tõenda hageja nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Arvetel puudub kostjapoolne kinnitus arvega nõustumise kohta, samuti pole esitatud ostu-müügilepingut, mis tõendaks kala ostu-müüki hageja ja kostja vahel. Ühepoolselt väljastatud arved ei loo ega lõpeta poolte tsiviilõiguslikke kohustusi. Hageja ei ole põhistanud, millisel viisil tõendavad esitatud dokumendid kostja hagiavalduses kirjeldatud toiminguid, s.t kala ostmist hagejalt hagis mainitud kuupäevadel, koguses ja maksumusega. Kostja on seisukohal, et tõendina esitatud kala esmakokkuostu lehed on nõuetekohaselt vormistamata. Lehtedel on märkimata veovahendi number, millele kala laeti, samuti on lehtedel märkimata kala väidetavalt vastu võtnud isiku andmed. Seega ei ole nende kviitungite alusel võimalik tõendada, et kala müüdi kostjale ja selle võttis vastu kostjaga seotud isik. Eelpool viidatud andmete täitmine kala esmakokkuostu kviitungitel on kohustuslik, vastupidisel juhul pole nimetatud dokumendid nõuete kohaselt kehtivad. Sellega seonduvalt on kostja seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud väited kala müümise kohta hagis toodud kuupäevadel, kogustes ja hinnas on tõendamata ning väited kostja poolt esmakokkuostu kviitungite täitmise osas paljusõnalised, mistõttu tuleb hageja hagiavaldus kostja suhtes jätta nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata (tl 53-54).

Kohtuotsuse põhjendused

5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja pole oma nõudeõigust tõendanud, kuna hageja poolt tõenditena esitatud arvetel puudub kostjapoolne kinnitus arvega nõustumise kohta, samuti pole esitatud ostu-müügi lepingut hageja ja kostja vahel, kala esmakokkuostu lehed on nõuetekohaselt vormistamata ja seetõttu kehtetud.

2-11-5326 TsMS 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

7.Kohus, hinnates hageja pool esitatud arve-saatelehti nr 19 ja 20 03.06.2010, kala esmakokkuostukviitungeid 00003 ja 00008 03.06.2010, kalalaeva kalapüügipäeviku nr 001458 lk 004866 ja 044867, Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonnast tõendite kogumise korras SKOÜ poolt esitatud kala esmakokkuostukviitungite raamatu nr 000890 lehti nr 000003 ja 000008 ning SK 30.11.2009 taotlust kala esmakokkuostukviitungite ja üleandmise deklaratsioonide raamatute väljastamiseks asub seisukohale, et kostja vastuväited hageja poolt 03.06.2010 räime koguses 4900 kg (2500 + 2400) kogumaksumusega 9132 krooni (4032 + 5100) kostjale üleandmise ja kostja poolt esmakokkuostu tõendamatuse kohta on asjakohatud ja paljasõnalised (tl 33-36, 63-64, 8090).
8.Võttes arvesse, et kostja on taotlenud Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonnast kala esmakokkuostukviitungite ja üleandmise deklaratsioonide raamatute väljastamist ja talle on väljastatud kala esmakokkuostukviitungite raamat n 000890, mille esmakokkuostukviitungid 000003 ja 000008 hagejalt räime kokkuostmise kohta 03.06.2010 kokku 4900 kg ja kogumaksumusega 9231 krooni on ta saatnud postiga 20.06.2010 kalamajandusosakonna Harjumaa büroose (tl 80-90), loeb kohus täielikult tõendatuks hageja ja kostja vahel 03.06.2010 räime ostu-müügi toimumise hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel. Asjaolul, et kostja poolt vormistatud kala esmakokkuostukviitungitel võivad esineda vormilised puudused, et muuda neid vaidlusaluseks oleva ostu-müügi tehingu tõendatuse seisukohalt kehtetuks. TsMS § 229 lg 1 kohaselt võib tsiviilasjas tõendiks olla igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis (käesoleval juhul on tegemist dokumentaalsete tõenditega) ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõuded ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 puhul on müügilepingu puhul ostja kohustuseks tasuda müüjale ostuhinna rahas ja asja vastu võtma. Kuna kostja kui ostja on räimed 03.06.2010 vastu võtnud, peab ta nende eest ka tasuma (VÕS § 100, 101 lg 1p 1, 108 lg 1).
10.Lisaks ostuhinnale peab kostja vastavalt VÕS §§-dele 113 lg 1, 94 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 tasuma viivist. Hageja poolt esitatud viivise arvestuse vastu pole kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi täielikult.

Menetluskulude jaotus

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus tehti kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Viktor Brügel

2-11-5326 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja