Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

MAAKOHTU LAHEND

kättetoimetamisest, oleksid kostjad pidanud siiski juhinduma neile saadetud kohtu 25.08.2011 hagi menetlusse võtmise määruses esitatud 14-päevasest hagile vastamise tähtajast, kuivõrd kohtumäärus omab vastuse nõude ees suuremat kaalu. Kostjatel oleks olnud võimalik täpsustada hagile vastamise tähtaega, pöördudes selleks kohtu poole. Kostjad seda ei teinud. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kuna kostjad ei viibi välismaal, siis on kostjatele antud hagile vastuse esitamise tähtaeg 14 päeva seadusega kooskõlas ning piisav aeg hagile vastamiseks. Lisaks märkis kohus, et kostjad ei ole TsMS § 416 lg 2 kohaselt esitanud koos kajaga vastust hagile, seega ei ole täidetud nõuded kajale, tasumata on ka TsMS §-s 142 sätestatud kautsjon. Kohus märkis ka, et riigilõivu väljamõistmine kostjatelt on õiguspärane, kuna kohus on riigilõivu väljamõistmisel tuginenud TsMS § 190 lg-le 3, mis sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Otsuse resolutsioonis märgitud väljamõistetud 8476,09 puhul on mõistetav rahalise ühikuna euro, kuivõrd tsiviilasi on Eesti Haigekassa hagis kostjate vastu 8476,09 euro väljamõistmiseks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et kajas esitatud põhjendusi ei saa lugeda mõjuvateks ning seega ei saa kaja rahuldada ning menetlust tsiviilasjas taastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

lg 1 p 3 alusel võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse tegemine ilma kostjatelt vastust nõudmata ei ole lubatud. Kohus peab kaja rahuldama ja menetluse taastama, kuna kaja on esitatud vastavalt seadusele; 5) on kohus sisuliselt nõustunud kajaga, kuna on lahendanud kaja ilma kostjatelt TsMS § 149 lg 2, 3 alusel kautsjoni tasumist nõudmata. Kaja rahuldamata jätmisega on kohus kohtumääruses läinud iseendaga vastuollu; 6) ei ole käesolevas vaidluses hagi rahuldamine võimalik. Hagi esitamisel on hageja tuginenud kriminaalasjas nr 1-09-8572 tehtud otsusele. Kohtuotsus kriminaasjas on tehtud kokkuleppemenetluses. Kriminaalasja raames sõlmitud kokkuleppe, samuti kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi. See oligi põhjus, millest lähtudes kohustati kostjaid kompromissi sõlmima ja millega kostjad nõustusid. Seega ei saa hagejal tekkida nõudeõigust tsiviilasja raames kostjate vastu ja kohus ei saanud kriminaalasjas tehtud otsuse alusel tsiviilasjas hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad on seda hagejale kohtuväliselt teatanud oma vastuses hageja nõudeavaldusele. Hageja on jätnud kostjate vastuse nõudeavaldusele kohtule esitamata, käitudes kostjate suhtes pahatahtlikult; 7) ei tulene tagaseljaotsusega kostjatele määratud riigilõivu 958,67 eurot tasumise kohustus seadusest. RLS § 22 lg 1 p 11 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise hagi riigilõivuvaba. Kohus ei ole hagejale menetlusabi andnud ja seetõttu ei ole asjas võimalik kohaldada TsMS § 190 lg 3.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

isikule võimaldavad ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Viru Maakohtu 03.06.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8572 tunnistati kostjad süüdi KarS 119 lg 1 järgi. Kostjad olid kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad septembris 2008 korteris pigistasid rindkerest ja raputasid oma nutvat poega A.J., tekitades lapsele mõlemapoolsed kroonilised kõvakelmealused verevalumid, millised vigastused on tekitamise hetkel eluohtlikud, samuti mõlema silmapõhja verevalumid ning parempoolsete III-VII ja vasakpoolse VII roide murrud. Saadud vigastuste tüsistusena tekkis lapsel traumajärgne teisene vesipea ja vigastused on iseloomulikud raputatud lapse sündroomile. Seoses tekitatud tervisekahjustustega vajas kannatanu arstiabi. Kannatanu oli Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud ning RaKS § 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kostja teo ja hageja tagasinõude aluse vahel valitseb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks kannatanut pigistanud rindkerest ega raputanud, ei oleks haigekassa lepingupartner Tallinna Lastehaigla SA osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Tallinna Lastehaigla SA on kannatanule osutatud teenuste eest esitanud tasumiseks arve summas 8476,09 eurot. Antud kaasuse kontekstis on faktilise põhjusliku seose kindlakstegemine piisav selleks, et otsustada RaKS § 26 lg 1 rakendamine. Kostjate süü on tõendatud ja Viru Maakohtu 03.06.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8572 on nad süüdi tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt võis kohus vastavalt seadusele teha tagaseljaotsuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

see tähtaeg veel möödunud, siis puudus maakohtul TsMS § 407 lg-st 1 tulenev alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu on A. Jürgensoni kaja TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel põhjendatud. Asjaolu, et A. Jürgenson ei esitanud TsMS § 416 lg 2 kohaselt koos kajaga vastust hagile, ei ole määruskaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Maakohtul oli võimalus nõuda A. Jürgensonilt kaja puuduste kõrvaldamist.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.