Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine
27. oktoober 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi
Asja lahendamine
nr 2-11-35484 Time Finans AB versus Koidula Pung võlgnevuse 2104,05 euro nõudes hagihind 1057,90 eurot kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
Time Finants AB (registrikood 556158-1041; aadress Box 947, 50110 Boras, Rootsi Kuningriik) OK Debt Collect OÜ (aadress Pärnu mnt 141, 11314, Tallinn)
Hagi ese
Hageja esindaja Kostja
Koidula Pung (isikukood xxxxxxxx; elukoht xxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx)
Resolutsioon
Hageja on 26. oktoobril 2011 kohtule esitatud kirjas loobunud enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest ja palub tagastada pool hageja tasutud riigilõivust OK Debt Collect OÜ arveldusarvele 17001703768, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 150 lg 2 p 3 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on esitanud kohtule avaldused, millega on loobunud enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 207,71 eurot ja riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot – kokku riigilõiv 255,64 eurot ning õigusabikulud 50 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kuna pooled loobusid apellatsioonikaebuse esitamise õigusest, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna pool tasutud riigilõivust 127,82 eurot ja tasu õigusabi eest 50 eurot. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse hagejale. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 200 eurot. Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.