Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 0,1 % päevas tähtaegselt tasumata summast. 17.01.2008.a on hageja ja kostja II sõlminud käenduslepingu, millega kostja II kohustus tagama 05.02.2007.a sõlmitud müügilepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise. 10.08.2007.a on hageja esitanud kostjale I betooni eest arve summas 30 700,65 krooni (maksetähtaeg 31.08.2007.a) ja 28.08.2007.a arve summas 37 425,47 krooni (maksetähtaeg 18.09.2007.a). Vaidlus puudub selles, et kostja I on kauba kätte saanud. Vaidlus puudub ka selles, et kauba eest on hagejale tasutud 14.12.2007.a 4700,65 krooni, 30.10.2008.a 9000 krooni, 19.11.2008.a 5000 krooni, 08.12.2008.a 5000 krooni ja 22.12.2008.a 7000 krooni. Hageja on 14.12.2007.a tasutud 4700,65 krooni arvestanud arvest tuleneva võla katteks ja ülejäänud 26 000 krooni mõlemast arvest tuleneva viivisvõla katteks. Kostja II on seisukohal, et tasutud 30 700,65 krooni tuleb lugeda tasutuks arve katteks. Kuna kostjad on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtu hinnangul on intressi all peetud silmas ka viivitusintressi ehk viivist. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud tasutud 26 000 krooni arvestama viiviste katteks, kuna VÕS § 88 lg 8 järgi loetakse, et täitmine on toimunud enne intressi ja alles siis põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega ei saa kostja II ilma hageja nõusolekuta määrata, et täitmine on toimunud esmalt põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjate põhivõlgnevus on 63 425,47 krooni (4053,63 eurot) ja viivisvõlgnevus 20.05.2009.a seisuga 13 157,54 krooni (840,92 eurot). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4053,63 eurot ja viivisvõlgnevus 20.05.2009.a seisuga 840,92 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,1 % põhivõla tasumata osalt päevas alates 21.05.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja II palus viivisearvestust mitte aktsepteerida, kuna hageja esitas kohtule valeandmeid. Kohtu hinnangul ei ole see taotlus põhjendatud. Kohus nõustub, et hageja märkis esialgses hagis tõepoolest seda, et tasutud on üksnes 4700,65 krooni ja jättis mainimata ülejäänud 26 000 krooni tasumise. Selle vea aga hageja parandas 29.11.2010.a hagi täpsustuses. Tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p 1 on hagejal õigus faktilisi väiteid täiendada ja parandada. See ei võta hagejalt ära viivise nõudeõigust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.