lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-1103/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-1103/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1764
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1, 2LihtmenetlusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-1103

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2010. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-1103

Tsiviilasi

AS E hagi RKvastu 2 892,22 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Helena P (Lindorff Eesti AS ) Kostja RK(isikukood XXX; viibimiskoht XXX) Kirjalik menetlus

esindajad Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista RK põhivõlg 1 446.61 (üks tuhat nelisada nelikümmend kuus krooni ja 61 senti) krooni ja viivis 1 445.61 krooni (üks tuhat nelisada nelikümmend viis krooni ja 61 senti) krooni AS E kasuks.
3.Välja mõista RK menetluskulud: riigilõiv hagiavalduselt summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabi kulu summas 100 (ükssada) krooni AS E kasuks.
4.Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja RK kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Harju Maakohtu menetluses on AS E hagi RK vastu võlgnevuse 1 446.61 krooni ja viivise 1 445.61 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt E teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 5 747.85 krooni, kuid kostja tasus hagejale kokku vaid 4 250 krooni. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 2 892.22 krooni, millest põhinõue moodustab 1 446.61 krooni (hageja on jätnud põhivõlgnevuse arvestamisel tähelepanuta arvetel kajastatud viivise) ja viivis 1 445.61 krooni. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 1 446.61 krooni ja viivis 1 445.61 krooni ning menetluskulud, milleks on hagi esitamise seisuga riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 580.18 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2.Kostja 15.03.2007. a kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt liitus kostja AS E Delta paketiga , kuid kostja vahistati ning selle tagajärjel konfiskeeriti kostjalt kõik temal kaasas olnud esemed, sh mobiiltelefon E SIM-kaardiga. Kinnipidamiskohast vabanemisel kostjale mobiiltelefoni ega SIM-kaarti ei tagastatud. Peale vahistamist teavitas kostja koheselt kirjalikul teel hagejat, et tema mobiiltelefoni SIM-kaart suletaks. Kostja on viibinud kogu aeg kinnipidamiskohtades ja pole kuue aasta jooksul hagejalt mingeid teateid saanud. Kostjal oli lepinguga liitumisel tasutud 2 250 krooni, sellest 800 krooni erikrediidilimiit ja kostja leiab, et tema helistamised ajavahemikul - on hagejale tasutud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

MENETLUSE KÄIK

3.Kohus edastas kostja vastuse hagejale ning kohustas hagejat esitama kohtule kirjalik arvamus kostja vastuse kohta. 03.04.2007. a kohtule esitatud vastuses leidis hageja, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Kostja teatel vahistati ta ning seejärel teatas ta kirja teel, et soovib SIM-kaardi sulgemist, kuid ei ole seda tõendanud. Hagejal puudub igasugune informatsioon selle kohta, et kostja oleks palunud SIM-kaardi sulgemist ning sulges kostja SIM-kaardi võlgnevuse tõttu, nähes, et kostja ei tasu korrektselt arveid. Kostja tasus liitumislepingu sõlmimisel 2 500 krooni. Kostjale esitati esimene arve 31.01.2001. a summas 5 288.10 krooni, millest hageja luges tasutuks liitumislepingu sõlmimisel tasutud 2 500 krooni, samuti tasus kostja 23.01.2001. a (so 3 päeva pärast kinnipidamist) hagejale 2 000 krooni, seega on kostjal tasumata nimetatud arvest 1 038.10 krooni. Kaks ülejäänud arvet on kostjal täies ulatuses tasumata. Kostja poolt viidatud, lepingus märgitud 800 krooni on aga vaid krediidilimiit, mitte kostja poolt tasutud summa. Seega ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud ja hageja jääb oma nõude juurde. 4.09.07.2007. a kirjaga edastas kohus kostjale hageja seisukoha kostja vastuväidetele ning palus esitada 14 päeva jooksul kirjalik arvamus hageja seisukohale. Kohus selgitas kostjale ka, et koos kirjaliku arvamuse esitamisega tuleb kohtule esitada kõik tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Kostja kohtule kirjalikku arvamust hageja vastusele ei esitanud, ka ei esitanud kostja kohtule tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le
6.Kohus lähtub vaidluse lahendamisel järgmistest vaidlustamata asjaoludest: • on poolte vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (tl 6). • AS E on esitanud RK

31.01.2001. a arve summas 5 288.10 krooni tasumise tähtajaga 20.02.2001. a (tl 8) 28.02.2001.2005. a arve summas 247.25 krooni tasumise tähtajaga 20.03.2001. a (tl 9) 31.03.2001. a arve summas 212.50 krooni tasumise tähtajaga 20.04.2001. a (tl 10) • 16.04.2001. a esitas AS E RK võlanõude, mille kohaselt oli RK võlg AS E ees 16.04.2001. a seisuga 1 497.85 krooni. AS E palus RK nimetatud võlg tasuda hiljemalt 07.05.2001. a ning hoiatas, et vastasel korral leping lõpetatakse (tl 7). • RK on AS-ile E tasunud liitumislepingu sõlmimisel 2 250 krooni ning 23.01.2001. a 2 000 krooni.

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja – vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 02.03.2007. a hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda AS E hagi RK vastu lihtmenetluses ning selgitas pooltele muuhulgas, et kui pooled soovivad, et kohus kuulaks nad TsMS § 405 lg 2 kohaselt ära, peavad nad sellest kohtule teatama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Pooled kohtule taotlusi enda ära kuulamiseks esitanud ei ole.
8.Poolte vahel on sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Liitumislepingut sõlmides nõustus kostja teenuste kasutamise üldtingimustega, E hinnakirjade, teenusekirjelduste- ja kvaliteedinõuetega, mis moodustasid liitumislepingu lahutamatu osa. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on hageja esitanud kostjale kolm arvet kokku summas 5 747.85 krooni, enne hagiavalduse esitamist on kostja tasunud hagejale kokku 4 250 krooni (sellest 2 250 krooni liitumislepingu sõlmimisel ja 2 000 krooni 23.01.2001. a ), seega on kostja põhivõlg hageja ees 1 446.61 krooni (hageja on jätnud põhivõlgnevuse arvestamisel tähelepanuta arvetel kajastatud viivise). Hagiavalduse esitamise seisuga oli hageja arvestanud kostjale viivist alates viimase arva maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006. a kokku summas 4 444.16 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületas põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja kohtupraktikast vähendas hageja viiviste nõuet, palus kostjalt välja mõista viivised summas 1 445.61 krooni.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. E teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.1.1. kohaselt kohustus kostja kliendina täitma lepingut ja tingimusi, sh vastavalt punktile 5.1.2. tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arveid osutatud E teenuste eest vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste ja maksete korrale ning E hinnakirjale või E poolt vahendatava teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnakirjale. Tingimuste p 8.10 kohaselt on AS-il E õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
10.Kostja on palunud jäta hagi rahuldamata, põhjendades oma vastuväiteid sellega, et kostja vahistati ning selle tagajärjel konfiskeeriti kostjalt kõik temal kaasas olnud esemed, sh mobiiltelefon E SIM-kaardiga. Pärast vahistamist palus kostja koheselt hagejat tema mobiiltelefoni SIM-kaart sulgeda. Kostja leidis ka, et hageja ei ole arvestanud võlgnevuse arvestamisel kostja poolt liitumislepingu sõlmimisel tasutud 2 500 krooniga ning sellega, et kostjal oli vastavalt liitumislepingule 800 kroonine erikrediidilimiit, millest tulenevalt on tema helistamised ajavahemikul - on hagejale tasutud.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kostja ei ole kohtule esitatud vastuväiteid, et kostja pärast tema vahistamist oma mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaarti kasutada ei saanud, samuti seda, et kostja vahetult pärast enda vahistamist hagejalt SIM-kaardi sulgemist palus, tõendanud ei ole (kohus on kostjale 09.07.2007. a kirjas selgitanud, et kohtule tuleb esitada kõik tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks). Kostja poolt hagejale tasutud summade arvestamist võlaarvestuses on kohus selgitanud käesoleva kohtuotsuse p-s 8 ning ei pea seetõttu vajalikuks nimetatud põhjendusi korrata. Kohus selgitab siiski, et kuivõrd kostja poolt viidatud, lepingus märgitud 800 krooni oli krediidilimiit, mitte kostja poolt ette tasutud summa, siis ei saa sellega kostja võlgnevust osaliselt kaetuks lugeda.

11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas 1 446.61 krooni ja viivise summas 1 445.61 krooni väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabikulu summas 580.18 krooni. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud kostjalt õigusabikulu väljamõistmine 580.18 krooni ulatuses. Tegemist on lihtsa õigusvaidlusega ning selle läbivaatamine on toimunud kirjalikus menetluses ilma ühtegi kohtuistungit pidamata Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 250 krooni ja hageja õigusabikulud summas 100 krooni.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-24-131243/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval