Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi,Viivi Tomson, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-16022
Tsiviilasi
KÜ Põhjapuiestee 17 hagi Ivan Bespalovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
10 878.60 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. juuni 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivan Bespalovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. november 2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja)- Ivan Bespalov Vastustaja (hageja) - KÜ Põhjapuiestee 17 (registrikood 80019367), esindaja Sergei Postnikov
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Tühistada Tartu Maakohtu 21. juuni 2010 otsus täielikult ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostjal ei ole õigust keelduda korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsuste alusel nõutavate maksete tasumisest. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal tuleb tasuda tema poolt KÜ-le Põhjapuiestee 17 perioodil september 2007 kuni märts 2010 tasumata jäetud majandamiskulud summas 8816.85 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja ei vaidlustanud hageja viivise arvutust. Seega tuleb kostjal tasuda viivist 2061.75 krooni.
Apellant ei ole ka nõus temalt väljamõistetud viivisega, kuna vastavalt KÜS § 7 lg-le 4 otsustab viivise määramist üldkoosolek, mis vormistatakse protokolliga. Antud juhul on viivise määranud raamatupidaja, mis on seaduse rikkumine. Apellant ei nõustu ka menetluskulude tema kanda jätmisega, kuna menetluskulud, mida hageja kandis, on täpsustamata. Kohtuotsuse kohaselt on lubatud hagejal nõuda kohtukulusid piiramatus ulatuses. KÜ põhikirjas ei ole toodud, kes peab maksma vaidluse korral kulud. Samuti leiab apellant, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna avaldas talle pidevalt survet, ei arvestanud apellandi poolt esitatud taotlusi, ei selgitanud apellandile tema õigusi ja kohustusi, ei küsinud kohtukoosseisu kohta enne istungi algust, ei rahuldanud apellandi taotlust saada infot tema emakeeles (vene keeles), vaid soovitas palgata tõlk, avaldas psühholoogilist mõju apellandile, sõnastas protokolli oma sõnadega.
rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest nõutud suuruses. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, et hageja väljavõte võlgnevuse arvestusest ei vasta tegelikkusele, siis oleks pidanud hageja tõendama, et kostja võlgnevus on kooskõlas KÜS § 151 lg-s 1 sätestatuga. Riigikohus on 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur oli kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et võlgnik on rikkunud majandamiskulude eest tasumata jätmisega raha maksmise kohustust.
Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8 märkis, rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid. Asja materjalidest (s.h kohtuistungi protokollist) ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud muid apellatsioonkaebuses märgitud menetlusnorme.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.