Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 500,00 (viissada) krooni.

Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. juunil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et kohus on teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning kostja on sellega nõustunud, samas kui hageja kohtu ettepanekuga nõustunud ei ole, hageja nõuab ka muid kulusid. Kuna kostja on avaldanud soovi asjas sõlmida kompromiss ning hageja vastavast võimalusest loobunud, siis on hageja enda käitumisega põhjustanud endale tarbetud menetluskulusid õigusabikulude näol ning nende välja mõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid vaidles sellele esialgu vastu, tuleb hagi esitamisel tasutud riigilõiv osaliselt jätta kostja kanda. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks, mille puhul esineks alus poole riigilõivu tagastamiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud riigilõiv jätta kostja kanda üksnes pooles ulatuses. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.