2-07-33677/9 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-07-33677 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud Kohtu menetluses on OÜ Neuston hagi OÜ Stanmont vastu tulenevalt 13.03.2001.a poolte vahel raamatupidamisteenuse osutamiseks sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja nimetatud lepingu alusel perioodil 2001.a märts kuni 2005.a oktoober osutatud raamatupidamisteenuse eest kostjale arved, mida kostja ei tasunud nõuetekohaselt. Seisuga 07.10.2005.a võlgnes kostjale hagejale tasumata arvete eest 50 087.- krooni. 07.10.2005.a lõpetas hageja seoses kostjapoolsete pidevate rikkumistega lepingu, nõudis kostjalt võlgnevuse summas 50 087.- krooni tasumist ja esitas seisuga 07.10.2005.a kogunenud viivise eest arve summas 2472.80 krooni. Kostja ei ole hageja nõuet käesoleva ajani täitnud. Hagi esitamise ajaks 31.08.2007.a moodustas kostja põhivõlg jätkuvalt 50 087.- krooni, viivist perioodi 30.03.2001 – 31.08.2007.a on arvestatud kokku 373 928.55 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõla 50 087.00 kr ja hageja poolse kompromissina viivise vähendatud kujul põhivõla suuruses ulatuses, s.o. summas 50 087.- krooni, kokku 100 174.krooni. Menetluskulud, s.h. riigilõivu 5250.- krooni palub hageja jätta kostja kanda. Menetluse käik 02.06.2010.a kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde, palus selle rahuldada esitatud kujul. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud, esitas istungi toimumise päeval, vähem kui tund aega enne istungit e-posti teel kohtule taotluse kohtuistung edasi lükata, kuna ei ole leidnud endale esindajat. Kostja põhjendas, et kohus on esindaja leidmiseks liiga vähe aega andnud. Hageja vaidles kostja taotlusele põhjendatult vastu ning taotles teha asjas tagaseljaotsuse. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ära kuulanud hageja seisukoha, leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, § 413 lg.1 ja § 415 tagaseljaotsusega, kuivõrd kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, ei ole põhjendanud istungilt puudumist ega ole tõendanud istungilt puudumiseks mõjuvate põhjuste olemasolu TsMS § 422 mõttes. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt (II kd, tl 41) on kostja eelmine volitatud esindaja Andrus Viilver 30.04.2010.a teatanud, et tema volitused kostja esindajana on lõppenud juba

04.mail 2010.a on kostja taotlenud 05. maiks 2010.a määratud kohtuistungi edasilükkamist juba korra samal põhjusel, et vajab uue esindaja leidmiseks aega. Kohus andis kostjale esindaja leidmiseks aega ligi ühe kuu, mis on kohtu arvates piisav, arvestades asjaolu, et kostja eelmine esindaja volitused lõppesid juba 16.02.2010.a. Aga kostja ei ole jätkuvalt esindajat leidnud, ka mitte tõendanud omapoolsete sammude astumist selleks, vaid on esitanud 02.06.2010 uuesti täpselt sama sisuga taotluse. Sellega on kostja TsMS § 200 lg. 2 mõttes lubamatult kuritarvitanud menetlusõigusi ja venitanud kohtuasja menetlemist. Kostja seaduslik esindaja Meelis Piiskop ise samuti 02.06.2010 istungile ei ilmunud, ega põhjendanud mitteilmumise asjaolusid. TsMS § 200 lg.1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 422 lg. 1 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus , poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Ühtegi tõendit mitteilmumise mõjuva põhjuse kohta TsMS § 422 mõttes ei ole kostja esitanud. Kostja on kohtukutse 14.05.2010.a kätte saanud, seega ei saa kostja kohtusse ilmumata jätmist lugeda vabandavaks asjaoluks, seda enam, et TsMS § 217 lg.2 kohaselt ei piira esindaja olemasolu (või puudumine) poole isiklikku osavõttu asjast. Seega kohus leiab, et kostja taotlus lepingulise esindaja puudumise tõttu istungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ja kohus ei loe kostja istungilt puudumist mõjuvaks põhjuseks (§ 422). Kuivõrd kostja seaduslik esindaja istungile ei ilmunud, tema taotlust istung edasi lükata ei rahuldatud ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist, siis kohus selle taotluse ka rahuldas. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 144 p.7, § 162 lg.1, § 173 lg.1, § 174 jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja OÜ Stanmont kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1.