Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-09-47920

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2010.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-47920

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Jõgeva Maavalitsuse kaudu hagi Vxxxx Pxxxx vastu põhivõla 3732 krooni ja intressi 187 krooni nõudes 3732 krooni

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (registrikood 70004117; asukoht Suur 3, Jõgeva 48306; elektronpost: [email protected]) Kostja: Vxxxx Pxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista Vxxxx Pxxxxxlt Eesti Vabariigi Jõgeva Maavalitsuse kaudu kasuks 3919 (kolm tuhat üheksasada üheksateist) krooni. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2-09-47920 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetluse käik Jõgeva Maavalitsus Eesti Vabariigi nimel esitas 22.09.2009. a kohtule hagiavalduse Vxxxx Pxxxx vastu põhivõla 3732 krooni ja intressi 187 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 16.10.2009.a kostjale isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 09.12.2009.a esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks lg 1 alusel, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 14.12.2000.aastal maa ostu-müügi ja asjaõiguslepingu. Kostja on jätnud lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus Vastavalt lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb lg 2 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda. lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja teatas kohtule, et ei taotle kostjalt menetluskulude hüvitamist, kuna menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega ei määra kohus kindlaks kostja hüvitatavaid menetluskulusid.