Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-08-82323
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.01.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-82323
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants nõue Exx Jxxxxxxxxx vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151) Hageja esindaja: Silver Eensaar, AS Julianuse Inkasso Agentuur AS, e-post: [email protected] Kostja: Exx Jxxxxxxxxx (endine Vxxxxx) (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Mõista välja Exx Jxxxxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks 3325,08 krooni (kolm tuhat kolmsada kakskümmend viis krooni ja 08 senti) võlgnevuse katteks, sissenõutavast summast 1663,04 krooni moodustab põhivõlg ja 1662,04 krooni viivis. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Exx Jxxxxxxxxxxkanda. Mõista välja Exx Jxxxxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks 550 (viissada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 1000 (üks tuhat)krooni õigusabikulude katteks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
1 (3)
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: Kohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants nõue ExxxJxxxxxxxxx vastu. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht Lxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabariigis. Nimetatud aadressil saadetud hagiavaldus koos lisadega tagastati kohtule märkega „tundmatu“. Kohtul ei ole Exx Jxxxxxxxxxxx õnnestunud hagiavaldust koos lisadega kätte toimetada ka tema võimalikus elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEestis. Nimetatud aadressil saadetud hagiavaldus koos lisadega tagastati kohtule märkega „ei ela antud aadressil“. lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. lg 1 esimese ja teise lause alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. lg 1 kolmanda lause alusel tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisel ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Käesoleval juhul on kostja registrijärgne elukoht Soome Vabariigis ning on põhjust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, seega koostab kohus otsuse tervikuna. lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. AS Tele2 Eesti sõlmis kostjaga 08.11.2000.a lepingu, mille alusel kostja kasutas hageja poolt pakutud teenust. Kostja jättis teenuse eest tasumata. Tele2 Eesti loovutas nõude hagejale. Hageja nõue kostja vastu on põhivõlgnevus 1663,04 krooni ja viivis 1664,04 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele Tsiviilkoodeks.
2 (3)
Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei ole kostjal õigust ühepoolselt keelduda kohustuse täitmisest. Kostja tasumise kohustus on sätestatud pooltevahelises lepingus, Üldtingimustes ning kostjale väljastatud arvetes. Tsiviilkoodeksi § 191 lg l, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Üldtingimuste peatüki VII kohaselt on kostja maksmisega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja kohustub teenuste eest tasuma. Samuti kohustub kostja tasuma viiviseid, kuna jättis kohustuse täitmata. Hageja nõue tuleb rahuldada koguulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS §-dest 162 lg 1 ja 174’ lg 1 tuleb hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulu 2000 krooni. Riigilõiv 550 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulu 2000 krooni väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hageja poolt nõutud ulatuses ei ole põhjendatud. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalsed kulud, millele hageja poolt nõutud summa vastab. Käesoleval juhul on aga tegemist õiguslikult lihtsa vaidlusega, korduvalt esitatava samasisulise nn masshagiga ning põhinõude suurus on 1663 krooni 04 senti. Hageja nõue on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on õigusabikulu 1000 krooni väljamõistmine. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.