lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-87-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-87-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtusTsMS § 6Menetluse aja seadusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (101)

lahend.ee
2-22-11146/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.02.20262-23-146436/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.05.20252-22-16465/49Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.06.20232-19-19724/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.12.20222-22-10932/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.11.20222-19-17340/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.02.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-87-09 Tartu, 15. oktoober 2009. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Sirje Pipra ja Vilma Rosti avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-4149 Tiina Vaagerti määruskaebus Hageja Tiina Vaagert (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Viive Kaur Kostjad Sirje Pipar (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Vilma Rost (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jürgen Valter 21. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-4149. Teha uus määrus, millega:
1.1.Välja mõista Tiina Vaagertilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Sirje Pipra kasuks menetluskulud 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.
1.2.Välja mõista Tiina Vaagertilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Vilma Rosti kasuks menetluskulud 10 000 (kümme tuhat) krooni.
TsMS § 663 lg 6Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 669 lg 1Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
2-15-19570/112
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
08.10.2021
2-20-2446/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.02.2021
2-18-12028/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.2020
2-18-12028/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.02.2020
2-13-35377/134Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.04.2019
2-17-125651/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.03.2018
2-16-8666/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.2017
2-13-43385/51Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.01.2017
2-15-18866/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.01.2017
2-11-60027/47Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.12.2016
2-13-22586/54Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.11.2016
2-14-52723/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.10.2016
2-14-50195/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.06.2016
2-15-3685/26Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja25.05.2016
2-14-18576/96Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.05.2016
2-11-43960/89Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.03.2016
2-12-1316/50Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.11.2015
2-14-52848/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja11.11.2015
2-14-57837/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja11.11.2015
2-13-24233/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.11.2015
2-14-11832/36Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja09.11.2015
2-13-44267/32Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.10.2015
2-13-27198/27Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.09.2015
2-11-27087/37Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.09.2015
2.
Rahuldada määruskaebus.
3.Tagastada Tiina Vaagertile määruskaebuselt 13. mail 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tiina Vaagert (hageja) esitas 31. jaanuaril 2007 Harju Maakohtule hagi Sirje Pipra (kostja I) vastu, paludes kostjalt välja mõista alusetult saadud 160 000 krooni. Menetluse käigus esitas hageja hagi ka Vilma Rosti (kostja II, edaspidi koos kostjaga I ka kostjad) vastu, paludes temalt solidaarselt kostjaga I välja mõista alusetult saadud 50 000 krooni. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivitusintressi ja menetluskulud.
2.Harju Maakohus jättis 5. detsembri 2007. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis kostjate kantud menetluskulud hageja kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. aprilli 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
4.Harju Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 9. juuni 2008. a määrusega, millega jäeti menetlusse võtmata hageja kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale.
5.Kostjad esitasid 27. juunil 2008 Harju Maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Avalduses on menetluskuludena näidatud kostja I õigusabi kuluna 43 200 krooni ja kostja II

õigusabi kuluna 25 200 krooni.

6.Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 7. oktoobril 2008. Avaldus koos lisadega toimetati hagejale kätte 10. oktoobril 2008. Hageja esitas avaldusele 6. novembril 2008 vastuväite.
7.Harju Maakohtu kohtunikuabi tegi 12. märtsil 2009 määruse, millega rahuldas kostjate avalduse. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 43 200 krooni menetluskulusid ja kostja II kasuks 25 000 krooni menetluskulusid. Maakohus määras, et hageja peab väljamõistetud summadelt tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud suuruses. Määruse kohaselt tuleb kummagi kostja taotlus läbi vaadata eraldi ja seda lähtudes vastava kostja vastu esitatud nõudest ja tema väidetavatest kuludest. Kumbki kostja kui iseseisev menetlusosaline oli õigustatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 1 kohaselt võtma endale esindaja, kes oli kohustatud kaitsma esindatava huve sõltumata teise kostja esindamisest. Seega ei ole alust vähendada hüvitamisele kuuluvat summat seetõttu, et kostjaid esindas sama esindaja ning et hagi alus oli sarnane. Kohtud on menetlusosaliste esindajat aktsepteerinud. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 on kehtetuks tunnistatud. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 200 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna korral maksimaalselt 70 000 krooni. Kostja I esitatud taotlus 43 200 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 50 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna korral maksimaalselt 25 000 krooni. Kostja II esitatud taotlus 25 200 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmiseks ei ole vastavuses kehtestatud piirmääraga, mistõttu tuleb välja mõista 25 000 krooni. Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud töövõtulepingutega õigusteenuse osutamiseks ja töövõtulepingu alusel tehtud tööde üleandmise aktidega. Tsiviilasja on menetlenud lisaks Harju Maakohtule ka Tallinna Ringkonnakohus, samuti on seisukoha võtnud Riigikohus. Kohtunikuabi nõustub kostjate seisukohaga, et kohtumenetlus oli seotud keeruliste ja mitmeti tõlgendatavate õiguslike küsimustega, mis tingis ka kostjate vajaduse kanda õigusabikulusid. Avalduse lisades on selgitatud esindaja tehtud toiminguid. Kohtunikuabi hinnangul nõudis tsiviilasja sisu, arvestades kostjate esindaja osutatud õigusabi (kohtuistungiteks ettevalmistamine, kohtus esindamine, taotluse esitamine protokolli parandamiseks, osalemine apellatsioonkaebuse menetluses) suuremat ajakulu, kui hageja on vajalikuks pidanud. Lähtudes eeltoodust, tuleb taotletud õigusabikulusid pidada põhjendatuks ja vajalikuks, kulud on vastavuses ka Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud piirmääraga. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli

2,50%.

8.Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse hageja. Hageja palus määruse tühistada ja mõista temalt õigusabikulud välja väiksemas määras � kostja I kasuks mitte üle 40 500 krooni ja kostja II kasuks mitte üle 15 500 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt esindas mõlemat kostjat sama esindaja ning seetõttu pidanuks ka kulutused õigusabile olema oluliselt väiksemad. Peale selle leitakse määruskaebuses, et kohtunikuabi on kohaldanud ebaõigesti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrust nr 137. Kohtuotsus asjas jõustus 9. juunil 2008 ja seetõttu tulnuks kohaldada Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrust nr 306, mis on hiljem küll kehtetuks tunnistatud. Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel Harju Maakohtule. Harju Maakohtu kohtunik jättis 16. aprillil 2009 määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle edasi Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. aprilli 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei korranud TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus määruse seisukohaga, mille kohaselt on kumbki kostja kui iseseisev menetlusosaline õigustatud TsMS § 217 lg 1 kohaselt võtma endale esindaja, kes oli kohustatud kaitsma esindatava huve sõltumata teise kostja esindamisest. Seega ei ole alust vähendada hüvitamisele kuuluvat summat seetõttu, et kostjaid esindas sama esindaja ning et hagi alus oli sarnane. Kohtud on menetlusosaliste esindajat aktsepteerinud. Kostjad on ka vastuses määruskaebusele märkinud, et menetlus venis pikale just hageja enda tegevuse tõttu, kuna hagiavaldus oli väga lakooniline ja ebaselge, mistõttu oli kostjatel vaja teha oluliselt rohkem tööd vastuste koostamisel ja istungite ettevalmistamisel. Seda ka apellatsioonimenetluses ja Riigikohtus. Maakohus juhindus õigusabikulude kindlaksmääramisel õigesti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusest nr 137. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ühestki menetlusõiguse normist ei tulene, et õigusabikulud tuleks kindlaks määrata kohtuotsuse jõustumise hetkel kehtivate õigusnormide alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata hagejalt väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus, arvestades Vabariigi Valitsuse määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärasid. Määruskaebuse kohaselt sai hageja hagi esitamisel ja menetluses arvestada nende võimalike menetluskuludega, mis tulenesid hagi esitamise ja menetlemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
15.detsembril 2005. a kehtestatud määrusest nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad". Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitati nimetatud määruse kehtivusajal. Ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 175 lg-t 1, väljamõistetud õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud.
11.Kostjad leiavad vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja 25 000 krooni menetluskulusid ja kostja II kasuks 10 000 krooni menetluskulusid.
13.Praeguses asjas tuleb kassatsioonimenetluses esmalt lahendada vaidlus selle üle, kas menetluskulude kindlaksmääramisel saab aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (edaspidi määrus nr 306) kehtestatud piirmäärasid, mis kehtisid tsiviilasja menetluse kestel ja menetluskulude avalduse esitamise ajal, mitte aga menetluskulude kindlaksmääramisel
12.märtsil 2009. Küsimuse lahendamisest sõltub hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suurus, sest alates
12.septembrist 2008 kehtivad kõrgemad piirmäärad, kui olid sätestatud määruses nr 306. Nimetatud kuupäeval jõustus Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137, millega kehtestati uued lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.
14.Riigikohus on 12. detsembri 2006. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06 analüüsinud muu hulgas justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 ("Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord") rakendamist. Tsitaadis on justiitsministri määrusele nr 2 viitamisel kasutatud sõna "kord". Riigikohus leidis järgmist: "Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida veel järgmist. Eespool märgitu kohaselt on korda mitmel korral muudetud. Seejuures ei ole aga reguleeritud muutmistega seonduvaid rakendamisküsimusi ehk seda, millist korra redaktsiooni kohaldada, kui õigusabi on osutatud korra redaktsiooni alusel, mis õigusabi tasu taotluse esitamise hetkeks on juba muutunud. Kolleegium leiab TsMS § 6 alusel, et taotluse esitamisel tuleb lähtuda taotluse esitamise ajal kehtivast korra redaktsioonist. Siiski võib see tuua kaasa tagajärjed, mida õigusabi saaja, kellele on õigusabi võimaldatud hüvitamiskohustusega (riigi õigusabi seaduse § 25) ei pidanud ette nägema, st õigusabi saajal võivad tekkida suuremad kulutused, kui ta ette sai näha. Seetõttu tuleb kohtutel riigi õigusabi saajalt tasu väljamõistmisel selle probleemiga arvestada. Praegusel juhul ei ole teistmisavalduse esitajale pandud kohustust riigieelarvest väljamõistetavaid õigusabi tasu ja kulusid riigile hüvitada."
15.Kolleegiumi arvates on praegusel juhul tegemist sarnase olukorraga. Kolleegium jääb viidatud määruses esitatud seisukoha juurde, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhtumil said nii hageja kui ka kostjad arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Lisaks märgib kolleegium, et kostjad soovivad hüvitist nende toimingute eest, mis tehti määruse nr 306 kehtivusajal, mitte eespool viidatud määruse

nr 137 kehtivusajal. Samuti on õigusabikulud kantud määruse nr 306 kehtivusajal. Määruse nr 306 § 1 lg 1 võimaldab kuni 160 000-kroonise tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 40 500 krooni ja kuni 50 000kroonise tsiviilasja hinna korral maksimaalselt 15 500 krooni.

16.Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud kohaldada määruse nr 306 maksimummäärasid. Kohtud on küll TsMS § 175 lg 1 alusel arvestanud tsiviilasja olemusega, sh menetluse venimisega hageja enda tegevuse tõttu, ning sellega, et õigusabi osutati kokku kolmes kohtuastmes. Samas ei ole kohtud arvestanud sellega, et kostjate huvid on olnud kokkulangevad ning nende esindaja koostatud dokumendid seetõttu samasisulised. Mõnel juhul on ühes dokumendis kajastatud mõlema kostja seisukoht, vt nt tl 73 jj, 98 jj, 136 jj. See on menetlusökonoomiliselt õige, kuid ei anna alust nõuda õigusabikulude hüvitamist mitmekordselt. Eelkõige kostjate huvide kokkulangemine ja nende nimel samasisuliste dokumentide koostamine võimaldab kolleegiumil lugeda vajalikeks ja põhjendatud kuludeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kostja I korral 25 000 krooni ja kostja II korral 10 000 krooni. Seejuures arvestab kolleegium ka tsiviilasja keerukust ning seda, et tl 195 ja tl 200 kohaselt on kostjate esindaja töötundide jaotamisel arvestanud, et ta oli korraga mõlema kostja esindaja.
17.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsMS § 177 lg-t 2. Nimetatud lõike kohaselt tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses ainult menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel. Praegusel juhul ei ole toimiku materjalide kohaselt avalduses ega muus dokumendis taotletud viivise väljamõistmist ning seega ei saa hagejalt kostjate kasuks viivist välja mõista. TsMS § 177 lg 2 selline rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 tähenduses ning seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse selles osas kaebusest olenemata.
18.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
19.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.