Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tsiviilasi nr 2-08-61578 Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei ole täitnud 05.02.2003.a AS-ga Tele2 Eesti sõlmitud mobiilsideteenuste lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. AS Tele2 Eesti on loovutanud oma vastavad nõuded hagejale. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 3287.74 krooni ja viivis 3286.74 krooni, kõik kokku 6574.48 krooni hageja OÜ Aktiva Finants kasuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest. Kostja asukoha osas ei ole kohtu poolt kättesaadavatesse registritesse menetluse ajal uusi andmeid lisandunud. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Antud juhul on hageja juba hagis sellise nõude koos kulunimekirja ja neid kinnitavate tõenditega esitanud, täiendavalt on hageja palunud kostjalt välja mõista hagimaterjalide avalikul kättetoimetamisel tasutud riigilõiv. Kohus, tutvunud hageja sellekohase taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 250 krooni kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel ning 100 krooni riigilõivu avaliku kättetoimetamise eest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 200 krooni väljamõistmisele ei kuulu, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti kohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-06-42046 rahuldamata ning seega ei saa TsMS § 172 lg 9 viimase lause mõttes arvata maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulutusi hagimenetluse kulude hulka. Nimetatud sättes peetakse silmas TsMS § 486 sätestatud olukorda, mil maksekäsu kiirmenetlus muutub hagimenetluseks vastuväite esitamise tõttu. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 750 krooni ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianus Inkasso OÜ arve summale 2500 krooni, kuid selline summa ei ole haginõude suurust ning blanketset hagiavaldust (hageja on selliseid hagisid esitanud kohtusse lähiminevikus sadu) silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale sellistes massiliselt kohtule esitatavates võlanõuetes on kohtu hinnangul maksimaalselt 25% põhivõla nõude suurusest.