Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-22000 hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Tulenevalt poolte vahel 22.07.2008.a. sõlmitud laenulepingu rikkumisest võlgneb kostja hagejale hagiavalduse koostamise seisuga 07.05.2009.a. tagastamata laenusumma 3000.00 kr, lepingu tasu 180.00 kr ja alates laenu tagastamise tähtajast 05.10.2008.a arvestatud viivis 3179.00 Hageja palub nimetatud võlasummad kostjalt välja mõista VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100 ja § 101 lg.1 p1, § 158 lg.1, § 396 lg.1, TsMS § 461 lg. 4 alusel ja jätta mõlema poole menetluskulud, s.h. hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 1000 kr ja õigusabikulud 3000 kr kostja kanda. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras kostjale tähtaja vastata hagile 14 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisele järgnevast päevast. Hagimaterjalid on kostjale pereliikme kaudu edastamiseks allkirja vastu üle antud 20.05.2009.a. Kilksama küla, Sauga vallas, Pärnumaal. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega, kuna hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust, mida hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1, § 173 lg.1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja R L kanda. TsMS § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja väikest töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kuluna hageja kantud riigilõivu 1000 kr ja õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 1500.- krooni (s.o. ligikaudu 50 % tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Ingrid Hallas Kohtunik

Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.