Menetluskulude kindlaksmääramine Määruse tegemise aeg ja koht
01. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Jõustunud kohtulahend
nr 2-07-47547 Elisa Eesti AS versus Ly Grishanovitsh Tartu Maakohtu 27. märtsi 2008 otsus
Määruse tegemine
kirjalikus menetluses
Määruse tegija
kohtunik Helle Tamm
Hageja
Elisa Eesti AS (registrikood 10178070; aadress Vilmsi 47, 10126 Tallinn) Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn)
Hageja esindaja Kostja
Ly Grishanovitsh (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx; töökoht xx xxxxxxx xxxx; aadress xxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx)
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused.
Asjaolud Tsiviilasjas on 29. aprillil 2008 jõustunud kohtulahend, millega on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt: menetluskulud jäeti kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 1000 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) õigusabikulud 4911,71 krooni. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega ning asjas vaidlust hagi eseme osas ei olnud. Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 1500 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 2 500 (1000+1500) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
Helle Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.