2-08-75882/2 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS-is Hansapank, märkides viitenumbri 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik 13.11.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub EOÜ (edaspidi hageja) OÜ-lt I (edaspidi kostja I), I R (edaspidi kostja II) ja L R (edaspidi kostja III) solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 48 162,80 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 22 950,97 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,5% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 26.06.2008 ostu-müügi lepingu . Nimetatud lepingu alusel müüs hageja kostjale I erinevat soojustusmaterjali. Müüdud kauba eest esitas hageja kostjale I arve nr 804172 summas 15 487,90 krooni, arve nr 804249 summas 14 608 krooni, arve nr 804304 summas 2 594 krooni ja arve nr 804629 summas 15 472,90 krooni. Kostja I on kõik nimetatud arvete alusel müüdud kaubad kätte saanud, kuid ei ole nende eest tasunud. Kokku on kostjal I arved tasumata summas 48 162,80 krooni. Kostja I kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja IR ning LR käenduslepingud. Käenduslepingute kohaselt vastutavad käendajad hageja ees kostja I kohustuste täitmise eest. Käenduslepingute p 11 kohaselt on nii kostja II kui ka kostja III käendus piiratud 90 000 krooniga. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud. Nimetatud asjaolu on tõendatud toimikus olevate väljastusteadetega. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Hageja on taotlenud käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse prot2

senti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 48 162,80 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 22 950,97 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Kohus on seisukohal, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 71 113,77 krooni ja täiendav viivis 0,5% päevas alates 13.11.2008 kuni põhinõude (48 162,80 krooni) kohase täitmiseni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja õigusabikulu suuruses 5 900,00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Cavere Õigusbüroo OÜ arve nr 90033. Kohus on seisukohal, et nimetatud esindaja tasu suurus on ebamõistlikult suur. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 4 000,00 krooni. Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele riigilõiv summas 2 750,00 krooni. Kokku kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele 6 750 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.