Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-139-08 Tartu, 4. veebruar 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Harestone OÜ kandeavaldus registriasjas Ä105203/M2. Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-07-50495 Harestone OÜ määruskaebus Avaldaja Harestone OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind 5. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus
§ 89 lg 1 kohaselt on näiline tehing tühine.
nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Nimetatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Registripidaja saab ÄS § 32 järgi nõuda ka lisadokumente, kuid seda üksnes juhul, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-08, p 8). Äriühingu üldkoosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu ka nt üldkoosoleku pädevust (ÄS § 168) ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist (ÄS § 192 lg 1 ja § 197 lg 1), samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses (ÄS § 1971). Seega nõuab seadus registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Registripidaja sisulise kontrolli piiratud iseloomu rõhutab ÄS § 33 lg 6, millest tulenevalt saab registripidaja kontrollida ainult esitatud dokumentide seaduse nõuetele vastavust. Kolleegium märgib, et registripidajal on siiski õigus hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on selgelt heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus ning seetõttu TsÜS § 86 järgi tühine. Kolleegiumi arvates võib registripidaja kontrollida dokumenti ja keelduda kande tegemistest ka siis, kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87). Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest siis, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et registripidajal oli õigus keelduda kande tegemisest põhjendusel, et vaidlusalune otsus, mille eesmärgiks on varjata osa võõrandamistehingut, on näiline ja seetõttu TsÜS § 89 järgi tühine. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Nimetatud sättest tuleneb, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mis ei ole registripidaja pädevuses. ÄS § 33 lg 5 ei anna registripidajale õigust keelduda kande tegemisest sisulistel põhjustel. Vaidlusalusest ainuosaniku otsusest (vt käesoleva otsuse p 1) ei tulene näilikkust, s.o ainuosaniku tahet mitte vähendada ja samal ajal suurendada osakapitali. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ainuüksi asjaolu, et ainuosaniku otsusega otsustati osanikule välja maksta tema osa, ei ole selge tõend otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 2001 lg 1 järgi võib osakapitali vähendamisel teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses. Samuti ei ole vaidlusaluses otsuses uue tulevase osaniku nime märkimine
selgeks tõendiks otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 192 p 11 järgi tuleb osakapitali suurendamise otsuses märkida ka uue osaniku nimi. Küll aga saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osanike otsus rikub seaduse sätteid, mis on kehtestatud eelkõige äriühingu võlausaldajate kaitseks. Näiteks saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise otsustamisel lubataks otsuses tasuda osa eest muul viisil kui rahaga, sest ÄS § 198 lg 2 järgi võib osade eest, mis lastakse välja sellistel asjaoludel, tasuda ainult rahaga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.