Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-24085
Tsiviilasi
AS H hagi MP(end nimega S ) ja MP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS H(registrikood xxx; asukoht: xxx); hageja esindaja: S Saan (AS H , xxx); kostja: MP(isikukood xxx; elukoht: xxx); kostja: MP(isikukood xxx; elukoht: xxx).
Asja läbivaatamise aeg
23. detsember 2008, kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-08-24085 kolmsada seitsekümmend neli krooni) AS H kasuks. Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õ esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 3 750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele AS SEB Pank nr 10220034799018 või AS Hansapank nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud 24.04.2006 sõlmiti AS H ja M P vahel liisinguleping nr 0126151L, mille esemeks oli maastur xxx. Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja MP vahel käendusleping nr 0126151L, mille alusel võttis kostja MP endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga M P lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma sõiduauto lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma lepingus sätestatud makseid. Hagimaterjalid on M P isiklikult kätte toimetatud 26.08.2008 tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 313 ning M P TsMS § 318 kohaselt kostjate elukoha aadressile ning neid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 26.09.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õ hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused 24.04.2006 sõlmiti AS H ja M P vahel liisinguleping nr 0126151L, mille esemeks oli maastur xxx. Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja MP vahel käendusleping nr 0126151L, mille alusel võttis kostja MP endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga M P lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma sõiduauto lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma lepingus sätestatud makseid. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige
2-08-24085 liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate võlgnevus hageja ees on kokku 133 173.95 krooni. Kuna kostjad kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 9 374 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 7 250 krooni ning õ abikulud summas 2 124 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 9 374 krooni.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.