2-24-117542/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-117542 AS PlusPlus Capital hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 24.07.2024 TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.08.2024 hagile vastust esitanud. 01.07.2024 e-kirjas esitas kostja küsimuse: „Et kust peaksin ma selle raha praegu võtma ? Kostjal ei ole veel töövõimetoetuse otsust veel tulnud ja ei ole teada, mitmeks aastaks ta toetuse ja millises suuruses saab“. 01.07.2024 e-kirjas selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb TsMS § 394 sätestatult esitada nõuetekohane vastus, hoiatades, et vastuse esitamata jätmisel võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407). 01.07.2024 kohtu e-kirjale vastas kostja 01.07.2024 e-kirjas, et: „Ma ei vasta sellele midagi ja mul on andmed olemas. Ma maksan nii, kuidas saan kuna uut maksegraafikut pole mõtet teha“. Eelnevast järelduvalt ei oma kostja hagiavalduses esitatule vastuväiteid. 18.07.2024 edastas kohus kostjale menetlusdokumendid viimase soovil pdf failidena ja kohus luges hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumääruse TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 489,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 81,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 13.06.2024 põhinõudelt 489,55 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab A. B.-lt (endise perekonnanimega B.) AS PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja T AS vahel sõlmitud 28.02.2023 liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 489,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 81,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuva viivise alates 13.06.2024 põhinõudelt 489,55 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 622 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 110 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5 h x 100= 350 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 77 eurot, kokku 427 eurot). Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud 175 eurot (65+110) ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole õigusabikulude nõue esitatud ulatuses põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud menetluskulude suuruseks 439 eurot (riigilõivud 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulud 244 eurot, so 2 x 100=200+ 44 eurot käibemaks 22%, kokku 244 eurot).