Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Tamara Šabarova 22. aprill 2024, Narva kohtumaja 2-23-148594 OK Incure OÜ hagi I V (V) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
7041,83 eurot Kirjalik menetlus Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, postiaadress Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Aap Kulik (e-post [email protected]) Kostja I V (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX, tegelik elukoht on teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista I V välja OK Incure OÜ kasuks 5504,49 eurot, millest moodustub krediidilepingu nr 89641409395 põhivõlgnevus 3933,33 eurot, intress 39,87 eurot ja krediidilepingu nr 754513693548 põhivõlgnevus 1515,46 eurot, intress 15,83 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata krediidilepingu nr 89641409395 intressi 410,30 euro, viivise 773,95 euro, meeldetuletuskirja tasu 15 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro nõudes ning krediidilepingu nr 754513693548 põhivõlgnevuse 39,40 euro, intressi 129,53 euro, viivise 120,60 euro ja haldustasu 11,60 euro nõudes.
4.Jätta menetluskulud 21,8% OK Incure OÜ kanda ning 78,2% I V kanda.
5.Mõista I V välja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 520,03 eurot.
6.Mõista I V välja OK Incure OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (520,03 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
8.Toimetada tagaseljaotsus Irina Vähile avalikult kätte, selleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. 1/8
2-23-148594 TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ esitas 05.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6708,12 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.02.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt kostja ja E AS (registrikood XXX, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 28.03.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 89641409395, krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 37,8% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 45,09% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 4000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 37,8% aastas, väljavõtu tasuga 0 eurot, krediidi kogukuluga 5216,50 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Kostja on 28.03.2023 saanud krediiti kokku summas 4000 eurot. 2/8
2-23-148594 Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päevaintressist (nt. saadud krediit 4000* 0.11% = 4.4 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 4000/60=66,67 eurot). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 66,67 eurot, millest on arvestatud põhiosa 66,67 eurot. Kostja ja E AS sõlmisid 29.03.2023 järelmaksulepingu nr 754513693548 kauba soetamiseks maksumusega 1562 eurot. Kostja hakkas krediiti kasutama 29.03.2023. Lepingu ptk II põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 14,90% aastas, krediidi kogukuluga 2908,09 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 31,66% aastas. Lepingu II ptk Põhitingimuste ja lepingule lisatud tarbijakrediidi teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt võetakse kulukuse määra arvutamisel arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida ostja on kohustatud maksma: krediidisumma 1562 eurot, aastane intressimäär 14.90%, igakuine haldustasu 2,90 eurot, ühekordne lepingutasu 0 eurot. Tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega, intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras kui see on kõrgem. Intressimäär on lepingu kohaselt 14,90% aastas ehk 0,04% päevas, seega ka viivisemäär on 14,90% aastas ehk 0,04% päevas. Lepingu põhitingimuste tingimuste punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 48,47 eurot, 60 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.03.2028. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 48,47 eurot, millest on arvestatud põhiosa 7,14 eurot, intressi katteks 38,43 eurot, haldustasu katteks 2,9 eurot.
4.Kostjat hoiatati 31.07.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX saadetud teadetega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.08.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et E AS käsitleb teateid lepingute ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse lepingud ühepoolselt üles öelduks ning lepingute ülesütlemisel muutuvad kõik lepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Krediidiandja ütles 14.08.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud, edastades sellekohase teatised kostja e-mailile XXX ning nõudis kostjalt lepingute raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, kostja oli alates maist 2023. a mõlema lepingu raames viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.05.2023, 15.06.2023, 15.07.2023, osamaksete tasumisega.
5.Kostjale edastati 07.09.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
6.Kostja võlgneb hagejale: - krediidileping nr 754513693548: põhivõlgnevus 1554,86 eurot (krediit 1562 eurot tagasimakse 7,14 eurot), intress 147,32 eurot (alates 15.05.2023 kuni 14.08.2023), viivis 120,60 eurot (periood 15.08.2023-20.02.2024 viivisemäär 14,9% summalt 1554,86 eurot), lepingu haldustasu 11,60 eurot (4x2,90 eurot); - krediidileping nr 89641409395: põhivõlgnevus 3933,33 eurot (krediit 4000 eurot – tagasimakse 66,67 eurot), intress 450,17 eurot (12.04.2023 – 14.08.2023, määras 37,8% aastas 3/8
2-23-148594 summalt 3933,33 eurot), viivis 773,95 eurot (15.08.2023 – 20.02.2024, määras 37,8% aastas summalt 39399,33 eurot); - sissenõudekulud 35 eurot; - meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 7041,83 eurot, millest moodustub krediidilepingu 89641409395 põhivõlgnevus 3933,33 eurot, intress 450,17 eurot, viivis 773,95 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja krediidilepingu 754513693548 põhivõlgnevus 1554,86 eurot, intress 147,32 eurot, viivis 120,60 eurot, haldustasu 11,60 eurot.
8.Hageja on seisukohal, et on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist järgmiselt. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, Eesti Maksu- ja Tolliameti sissetulekute väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidilepingute sõlmimisel teavitas kostja enda sissetulekuteks 1000 eurot kuus. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute alusel arvestas krediidiandja kostja viimase 4 kuu sissetulekutena 724,38 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot. Krediidiandja võttis arvesse kohustusi määras 200 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 234 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud Kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.
9.Viru Maakohus 20.02.2024 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 27.03.2024 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4/8
2-23-148594
11.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
13.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks lugeda järgmised peamised faktilised asjaolud: 1) E AS ja kostja sõlmisid: - 28.03.2023 krediidilepingu nr 89641409395 summale 4000 eurot, intressimääraga 37,8% aastas 0,11% päevas, krediidikulukuse määr 45,09%, tagasimaksed iga kuu 15. kuupäevaks tagasimaksete arv 60, igakuine tagasimakse 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, väljavõtutasu 0 eurot; - 29.03.2023 järelmaksulepingu nr 754513693548 summale 1562 eurot, intressimäär aastas 14,9% ja päevas 0,04%, krediidikulutukse määr aastas 31,66%, igakuise makse suurus 48,47 eurot, maksete arv 60. 2) Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalused laenulepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 5562 eurot. 4) Kostja on krediidilepingu nr 89641409395 katteks tegi tagasimakse summas 66,67 eurot ja krediidilepingu nr 754513693548 katteks 48,47 eurot. 4) Kostja jäi mõlema lepingu raames tasumisega viivituses alates maist 2023. a, seda vähemalt kolme, 15.05.2023, 15.06.2023, 15.07.2023, osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 31.07.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 14.08.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 14.08.2023.
14.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud 5/8
2-23-148594 näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-2113098, p 17, 25). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24).
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
17.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. 6/8
2-23-148594 novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.
18.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
20.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on laenulepingu kehtivuse perioodi alates 28.03.2023 kuni 30.06.2023 oli intress 2,5% aastas ja alates 01.07.2023 kuni 14.08.2023 4% aastas.
21.Lepingu nr 89641409395 alusel kasutas kostja krediiti 4000 eurot. Tagasi on makstud summa 66,67 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 14.08.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks, hageja on arvestanud tasutud summa põhinõude katteks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 3933,33 eurot. Seadusjärgne intress (alates 16.04.2023 ehk maksegraafikuga määratud makse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 14.08.2023 on summas 39,87 eurot.
22.Lepingu nr 754513693548 alusel kasutas kostja krediiti 1562 eurot. Aprillis 2023 maksis kostja laenu katteks 48,47 eurot. Sellest summast tuleb arvestada seadusjärgseks intressiks 1,93 eurot (29.03.2023 – 15.04.2023) ja põhinõudeks 46,54 eurot. Alates 16.04.2023 kuni 14.08.2023 seadusjärgseks intressiks 15,83 eurot. Seega seisuga 14.08.2023 tasumata põhinõude summaks kujuneb 1515,46 eurot ja intressiks 15,83 eurot.
23.Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks: lepingu nr 89641409395 alusel põhinõue summas 3933,33 eurot ja intress summas 39,87 eurot; lepingu nr 754513693548 alusel põhinõue summas 1515,46 eurot ja intress summas 15,83 eurot.
24.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud 7/8
2-23-148594 uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 5448,79 eurot (3933,33+1515,46). Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole seega õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
25.Hageja nõuab kostjalt meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõudekulusid 35 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud meeldetuletuskirja tasu ja sissenõudekulu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude meeldetuletuskirja tasu 15 euro ja sissenõudekulu 35 euro väljamõistmiseks.
26.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 5448,79 eurot ja intress 55,70 eurot, kokku 5504,49 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
27.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust 78,2%, jätab kohus menetluskuludest 21,8% hageja kanda ning 78,2% kostja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 665 eurot.
29.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 520,03 eurot (78,2% 665-st). Kostjal menetluskulusid ei tekkinud.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. Kohtuotsuse kättetoimetamine
31.Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtul ei ole praeguseks andmeid kostja elukohast. Kohus leiab, et tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.