2-23-149921/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

7.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

9.VÕS § 4034 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Mh peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 26.01.2024 esitanud asjaolud, millest nähtub, et LHV Finance AS on lepingute sõlmimisel hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja registritest saadud andmete alusel. Kostja teavitas laenutaotlusel oma sissetulekuteks 3000 eurot kuus ja püsivateks finantskohustusteks 500 eurot kuus. Krediidiandja selgitab, et on laenusaaja sissetulekuid kontrollinud laenusaaja Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto andmete alusel ja Maksu– ja Tolliameti maksutõendiga esitatud andmete alusel. Kontrollid on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas. Sissetuleku kontrolli tulemusena on krediidiandja arvestanud laenusaaja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetulekuna 2164,98 eurot Maksu- ja Tolliametist saadud info põhjal. Kuna laenusaajal on üks ülalpeetav, siis on tema sissetulekut korrigeeritud summale 2067,64 eurot. Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. A.S.i osas oli krediidiandja arvutanud maksimaalseks kuumakseks 740 eurot. Krediidiandjaga sõlmitud laenulepingute alusel sai igakuise osamakse suuruseks kokku 137,81 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud maksimaalsest kuumaksest. Maksimaalseks täiendavaks laenusummaks on krediidiandja arvutanud 5000 eurot, millise summa saab laenusaaja enda kasutusse võtta otsuse kehtivuse ajal sõlmides eraldiseisvad laenulepingud. Arvestades eelnevaid asjaolusid siis on krediidiandja seisukohal, et on laenusaaja poolt esitatud taotlust analüüsinud ning krediidiotsuse teinud selliselt, et on pidanud kinni seadusest tulenevatest vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning oma sise-eeskirjades kehtestatud nõuetest. KAVS §-le 50 lg 4 alusel kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, hinnanud hageja esitatud tõendeid ja selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas kogumis, leiab, et võlausaldaja ei ole rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesoleval juhul on krediidiandja saanud kontrollida laenusaaja sissetulekut usaldusväärsest allikast ning analüüsida tema kohustusi kogumis teiste kogutud andmetega.

2-23-149921 määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana. Krediidilepingu eritingimuste ja üldtingimuste p 7.2 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist, kui laenusaaja jätab makse tähtpäevaks tasumata või tasub mittetäielikult osamakse või mis tahes muud lepingu alusel tasumisele kuuluva summa. Eritingimuste kokkuleppe kohaselt leppisid kostja ja LHV Finance AS „Lepingu tingimused“ peatükis, et viivismääraks on lepingujärgne intress, kuid vähemalt minimaalselt EKP intress + 8% aastas. Seega viivisemäär on 21.90% aastas ehk 0.06% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist krediidilepingu nr 3537512 alusel 21,90% aastas ehk 0,06% päevas perioodi 29.04.2023 26.01.2024 eest summas 375,56 eurot ja krediidilepingu nr 3535873 alusel 21,90% aastas ehk 0,06% päevas perioodi 29.04.2023 - 26.01.2024 eest summas 250,38 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 625,94 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ning kostjal tuleb hagejale tasuda viivist summas 625,94 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro ulatuses VÕS § 115 ja 1132 lg 2 alusel. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu konkreetsete meeldetuletuskirjade eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave meeldetuletuskirjade saatmise, sisu, aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile [email protected]. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 29.09.2023 nõudekiri 25 eurot, 20.10.2023 kiri 5 eurot, 30.10.2023 kiri 5 eurot, s.o kokku 35 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot. Menetluskulud