Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(5)

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

2(5)

Lepingu sõlmimise ajal ehk 07. veebruaril 2019 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 20,01%. Seega kolmekordne määr oli 60,03%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 23,99% aastas (dtl 40). Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet ning kogutud andmete analüüsi tulemusel asus Coop Finants AS seisukohale, et kostja on võimeline tagastama laenu ja intressi igakuiste osamaksetega 63,76 eurot kuus ning otsustas laenu väljastada. Hageja leiab, et Coop Finants AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes küsimata kostja pangakonto väljavõtte (kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist). Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-st 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli intressimäär 19,9 % aastas. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Kostja on teinud tagasimakseid summas 967,01 eurot ning teostatud maksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega on kostja põhivõlg 1580,99 (2548 – 967,01) eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivist (429,35 eurot) põhivõlalt on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Viivisearvestus on hagiga koos esitatud ja õige. Edasiulatuvat viivist on hagejal õigus nõude põhinõudelt seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3(5)

ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.

4(5)

Kokku on hageja menetluskulud 370 eurot (=350 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.