Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Avalikult teatavakstegemine
4.jaanuar 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-23-144211; Holm Bank AS hagi T.T. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 1468,96 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
Holm Bank AS (registrikood 14080830; aadress Posti tn.30, Haapsalu linn, 90504 Lääne maakond) Helina Sild ([email protected]) T.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) lihtmenetluses
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 15.12.2020 maksekaardi lepingu nr 91012080056, mille alusel hageja väljastas kostjale maksekaardi ning avas kostjale esmase laenulimiidi, summas 2000 eurot. Kostja aktiveeris maksekaardi 21.12.2020, millega loeti hageja ja kostja vaheline Leping sõlmituks. Kostja kohustus laenuna kasutusse võetud summadelt tasuma hagejale intressi, sõltuvalt krediidijäägi suurusest kuni 42% aastas. Lepingu p 6.1. kohaselt kohustus hageja esitama kostjale kui kaardivaldajale igakuiselt maksekorralduse, milles on näidatud eelneva kuu jooksul tehtud ostud ja muud toimingud ning konto saldo kuu alguses ja lõpus ning kaardi valdaja poolt tasumisele kuuluv summa. Hageja on Lepingu p 6.1. alusel esitanud kostjale 29 maksekorraldust, millest on tasutud 24 perioodil veebruar 2021 - jaanuar 2023. Viie maksekorralduse perioodil veebruar 2023 - juuni 2023 alusel tasumisele kuuluvad summad on kostja poolt hagejale osaliselt või täielikult tasumata. Hageja on 19.05.2023 Kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 29.05.2023 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Kuna Kostja rikkus oluliselt talle Lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele, saatis hageja 20.06.2023 Kostjale kirja, millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 04.07.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja proovis kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele ja pooled sõlmisid 17.07.2023 võla tasumiseks kokkuleppe. Pooled leppisid võlakokkuleppe punktis 1.4 kokku, et võlakokkuleppele lisandub 30 eurot, mis tasutakse kokkuleppe alusel koos esimese maksega 15.08.2023. Hageja palub kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 1204,40 eurot, intress 234,56 eurot ja 30 eurot võlakokkuleppe sõlmimise tasu. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu summas 20 eurot. Kostja põhjendused 2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et laenuandja/krediidiandja peab olema laenu andes kindel, et laenusaaja on krediidivõimeline. Iga laenuga peaks ikka küsima ka konto väljavõtet, et kontrollida ja üle vaadata, mis sel hetkel kliendi/laenaja peale vaadates näeb ja kas on võimalus ka antud laen tagasi maksta. 2000 eurot limiit ei ole väike summa, et seda ilma krediidivõimelisust hindamata anda. Taust.ee ja maksehäire kontroll on normaalne tegevus, kuid maksete kontroll väljavõttena on kindlus laenuandjale, et ollakse maksevõimeline palga ja kuumaksena antud laenule. Laenuandja peab ikka enne selgeks tegema, kas laenusaaja on maksevõimeline, tänapäeval ei saa enam ka maksepuhkust enne kui on kontoväljavõte
esitatud ja nii antakse laenu, et pole isegi ülevaadet laenusaaja olukorrast. On antud 2000 euro limiidist tasunud kokku 1834,85 eurot. On palunud ka maksepuhkust, kuid seda ei ole kordagi võimaldatud, kuna võlg on alati ees olnud. Siin on laenuandja rangelt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ei ole mingit kontrolli, see kui vaadatakse ainult taust.ee või maksehäireregistrit, see on vaid 1 osa mida krediidiandja peab täitma. Samas kirjavahetuses, mille on manusena kaasa lisanud, et väljavõttel ei tohi kajastuda kiirlaenud? Kuid väljavõtet ei ole üldse vajagi saab niisama krediiti anda. Kui krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei oleks ka kahju tekkinud kummalegi osapoolele. Maksepuhkuse sooviga olen omalt poolt juba info edastanud, et raske olukord on tekkinud. Iga laenutaotlusega ei saa kunagi tulla positiivne vastus, ehk laenuandja peab kontrollima kas laenu on ka võimalus tagasi maksta. Ei ole nõus menetluskulude tasumisega Kohtu põhjendused 3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 10.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
18.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. 19.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. 20.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti kokku 2068,65 eurot. Vastavalt laekumiste arvestuse kohaselt (dtl 54-113) tasus kostja kokku 1834,85 eurot, seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 233,80 eurot. 21.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.