Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi (number ja menetluse ese)
Hagihind
nr 2-23-106626 OK Incure OÜ hagi M. M. (M.) vastu 16.05.2021 IPF Digital AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 5066261 tuleneva põhivõlgnevuse 1283,79 euro, intressi 101,18 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise s 335,06 euro väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 1755,03 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja
Dmitri Santašev (OÜ [email protected])
Kostja
M. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx xxx xx-xx, xxxxxxxx xxxx; e-post: [email protected], tegelik elukoht teadmata)
Julianus
13. september 2023
Inkasso,
e-post:
korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega. Hageja nõuab kostjalt tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1283,79 euro, intressi 101,18 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 335,06 euro väljamõistmist. Kostja on sõlminud IPF Digital AS-ga 16.05.2021 krediidikontolepingu (tarbijakrediidileping) nr 5066261, mille alusel tegi krediidiandja kostjale perioodil 16.05.2021 – 13.06.2022 väljamakseid kokku 1378 eurot. Lepingujärgseks intressimääraks oli 47,16% aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, jättes tasumata september, oktoober ja november 2022 osamaksed. Krediidiandja andis 16.11.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust ka läbirääkimisteks vastavalt VÕS § 416 lg 1 sätestatu, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 07.12.2022 krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude hagejale. Hageja on arvestanud intressi alates 07.10.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 06.12.2022 summas 101,18 eurot. Viivisenõudes tugineb hageja lepingujärgsele intressimäärale ja nõuab viivist perioodi eest 7.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni. Sissenõudekulude kohta märgib hageja, et on saatnud kostjale kokku 4 kirja, kogusummas 35 eurot. Kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid 756,53 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta märkis hageja mh, et kostja esitas krediidikonto taotluse limiidiga kuni 1300 eurot. Laenu taotluse esitamisel, s.o 16.05.2021 (lisa 12) märkis kostja, et tema netosissetulek on 1 000 eurot, igakuised kohustused on 350 eurot, mis koosnevad üksnes elamiskuludest. Kostja töötas täistööajaga xxxxx xxxx AS-s. IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse arvutamaks välja isiku sissetulek, mille andmete kohaselt kostja sissetulek oli 732,38 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Taotletud laenusumma oli vaid 1300 eurot ning 60kuulise laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (57,38 eurot). Credit24 sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on
krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal ja ka kõigi lisalaenude võtmisel 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale lepingute sõlmimise tasusid. Vastavad nõuded (s.o intress, võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.