lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-17322/10

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-17322/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1860
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsÜS § 160 lg 1, 2, 3Aegumise peatumine hagi esitamisegaTsMS § 362 lg 3Hagi esitaminePS § 10PS § 19PS § 32TMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTMS § 49 lg 1Täitemenetluse lõpetamise tagajärjedTsMS § 172 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-1876/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.09.20232-23-1986/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik Kohtujurist

Ahti Kuuseväli Sandra Maide

Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023. a Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number

2-22-17322

Tsiviilasi

A S avaldus täitemenetluse lõpetamiseks(täiteasi nr xxx) nõude täitmise aegumise tõttu

Menetlustoiming

Asja sisuline lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: A S (isikukood xxx, e-post xxx) Sissenõudja: R K AS (reg. kood xxx,e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud A S kanda.
3.Kuna R K AS ei ole palunud määrata kindlaks temale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, siis jätab kohus hüvitatavate kulude suuruse kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisest määruse tegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 393 lg 1Menetlusosalistele hagist teatamine
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 445Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsÜS § 157 lg 1Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine
VÕSRS § 9Aegumine

MENETLUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.A S esitas 12.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu täiteasjas xxx (edaspidi täitemenetlus). Täitemenetluses on täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 otsus tsiviilasjas nr xxx (edaspidi täitedokument). Avaldaja palub lõpetada täitemenetlus kuna sissenõudja nõue on aegunud lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 punktist 153 tulenevalt lahendab kohus käesolevat vaidlust hagita menetluses. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama sätte seitsmenda lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5).
2.Käesoleva vaidluse lahendamisel on kesksel kohal täitemenetluse sedustiku (TMS) § 2231 lg 1, mis sätestab järgmist: „Võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.“ TsÜS § 157 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lõike 4 kohaselt hakkas kõnealune aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011. Sellise tõlgenduse on VÕSRS § 9 lõikele 4 andnud Riigikohus
17.oktoobri 2013. a tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13 (punktid 11–13).
3.Eelnevast tuleneb ning menetlusosalised ei vaidle selle üle, et täiteasja nr xxx raames täidetavast kohtulahendist tulenevad nõuded oleks aegunud 05.04.2021, kui nõuete aegumine ei oleks kordagi peatunud. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kui pikalt oli nõuete täitmise aegumine peatunud ning millal nõuetetäitmine aegus.
4.TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte 05.04.2011 kuni 30.06.2022 kehtinud lõike 2 punkti 31 kohaselt oli hagi esitamisega võrdustatud võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. TsÜS § 160 lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
5.Asja lahendamisel tuleb arvestada sellega, et nõuete aegumine oli kolmel korral võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise tõttu peatunud kokku 820 päeva. Sellest tulenevalt aeguvad sissenõudja nõuded alles 04.07.2023 (05.04.2021 + 820 päeva). Aegumistähtaegade arvestamisel tuleb lähtuda muuhulgas TsMS §-st 362, mille esimene lõige sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut hagi Lk 2 / 5

esitamisega seotud materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja peatumise hindamisel. Täpsemad põhjendused nõuete peatumise kohta on toodud otsuse punktides 6-8.

6.Täitedokumendiga tunnustatud R K AS-i nõude aegumine oli peatunud tsiviilasja nr xxx menetluse tõttu 280 päeva (06.04.2016-11.01.2017). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tsiviilasja nr xxx menetluse esemeks olid muuhulgas R K AS-i täitedokumendist tulenevad nõuded. Pärnu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 67) nähtub, et avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule 06.04.2016. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et selle tsiviilasja menetlus lõppes 11.01.2017.
7.Täitedokumendiga tunnustatud R K AS-i nõude aegumine oli peatunud tsiviilasja nr xxx menetluse tõttu 321 päeva (21.02.2017-08.01.2018). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tsiviilasja nr xxx menetluse esemeks olid muuhulgas R K AS-i täitedokumendist tulenevad nõuded. Pärnu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 94) nähtub, et avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule 21.02.2017. Menetluses ei vaielda selle üle, et kõnealune menetlus lõppes Riigikohtu 08.01.2018 määrusega.
8.Täitedokumendiga tunnustatud R K AS-i nõude aegumine oli peatunud tsiviilasja nr xxx menetluse tõttu 219 päeva (29.01.2018-05.09.2018). A S poolt Pärnu Maakohtule 29.01.2018 esitatud avaldusest lk 5 (dtl 152) ning avaldusele lisatud võlanimekirjast lk 5 ja 6 (dtl 167-168) nähtub, et menetluse esemeks olid muuhulgas R K AS-i täitedokumendist tulenevad nõuded. 05.06.2018 tsiviilasjas nr xxx tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest (dtl 206) nähtub, et avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule 29.01.2018. Menetlus lõppes 05.09.2018 tehtud Riigikohtu määrusega (dtl 213).
9.Kohus leiab, et aegumise peatumist ei välista asjaolu, et tsiviilasja nr xxx menetluses keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast ja see lahend jäi jõusse vaatamata määruskaebuste esitamisele. TsMS § 362 esimese lõike kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt lähtutakse esimeses lõikes sätestatust ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja kulgemise peatumise hindamisel. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 1 kohaldub eelnev ka hagita asjade menetluses. 05.06.2018 tsiviilasjas nr xxx tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määruse punktist 5 (dtl ...) nähtub, et avaldaja avaldus oli R K AS-le kätte toimetatud, sest viimane oli esitanud oma seisukoha avalduse kohta. Kõnealuse määrusega lahendati muuhulgas R K AS-i määruskaebust, mis samuti kinnitab, et viimasele olid kõik asja lahendamisel olulised dokumendid kätte toimetatud. Eeltoodu tõttu tuleb lugeda nõude täitmise aegumine peatunuks sõltumata avalduse menetlusse võtmise keeldumisest, kuna avaldus tsiviilasjas nr xxx toimetati kätte R K AS-le. Selliselt on TsMS § 362 lõiget 3 tõlgendanud ka Riigikohus1.

Riigikohtu 13.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13 p 11 on märgitud: „TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud. Üldjuhul toimetatakse hagi TsMS § 393 lg 1 järgi

Lk 3 / 5

10.Avaldaja on 18.01.2023 menetlusdokumendis esitanud taotluse TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 kohaldamata jätmiseks käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel, selle sätte vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §§-ga 10, 11 ja 13 ning palunud algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse Riigikohtus. Avaldaja ei ole põhjendanud, milles võiks seisneda TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 vastuolu konkreetsete põhiseaduse sätetega. Avaldaja väidetest jääb mulje, et ta peab TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 põhiseadusvastaseks üksnes olukorras, kus kohtutäitur võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks ei ole täitemenetlust peatanud. Kuigi kohus ei ole vaidluse lahendamisel seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7) ja maakohus ei pea vastama menetlusosaliste õiguslikele väidetele (TsMS § 442 lg 8), märgib kohus lühidalt, miks ta avaldaja taotlust TsÜS § 160 lg 2 punkti 31 kohaldamata jätmiseks ei rahulda.
11.Kuni 30.06.2022 kehtinud TsÜS § 160 lg 2 p 31 sätestas, et hagi esitamisega on võrdustatud võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Avaldaja on TsÜS § 160 lg 2 p 31 põhiseadusvastasust põhjendanud sisuliselt sellega, et kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamata jätmine võlgade ümberkujundamise avalduse menetluse ajaks, on tema suhtes ebaõiglane. Kohus avaldajaga ei nõustu. Kuni 30.06.2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 3 sätestas, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuna seadusega oli sätestatud kohtule kohustus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatada täitemenetlused, siis sellega keelas seadusandja täitemenetluse läbi viimise võlgade ümberkujundamise menetluse ajal. Kuna täitemenetluse peatamise kohustus on pandud kohtule, siis ei oma tähtsust see, kas kohtutäitur kohtuga sarnase otsustuse täitemenetluse peatamise kohta tegi. Seega ei saa olla põhiseadusega vastuolus TsÜS § 160 lg 2 p 31.
12.Kohus leiab, et võlgniku õigus keelduda kohustuse täitmisest selle aegumise tõttu on õigus, mis on põhiseadusega kooskõlas ja vastab inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele (PS § 10). Samas ei ole see õigus piiramatu, vaid saab olla kooskõlas põhiseaduse mõtte ja eesmärgiga vaid siis, kui arvestab teiste isikute põhiõigustega (PS § 19). Arvestada tuleb sellega, et aegumise instituut riivab oluliselt võlausaldaja omandipõhiõigust (PS § 32), täpsemalt võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult võlgnetava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 teenib võlausaldaja omandipõhiõiguse riive vähendamise ning võlgniku ja võlausaldaja õiguste tasakaalustamise eesmärki. Seetõttu leiab kohus, et arvestades aegumise instituudist võlausaldajale tekkivat märkimisväärset omandipõhiõiguse riivet, on TsÜS § 160 lg 2 p 31 proportsionaalne sellest sättest võlgnikule tuleneva negatiivse tagajärjega ega ole vastuolus ühegi põhiseaduse sättega.
13.Avaldaja on pöördunud kohtusse nõudega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja on palunud enda vara arestist vabastamist, nii oma esialgses avalduses (dtl 3), kui ka hilisemates, 02.01.2023 (dtl 29) ja 18.01.2023 (dtl 102) esitatud avaldustes. Kohus saab avaldajast aru selliselt, et tema vara arestist vabastamise nõuete kostjale kätte pärast selle menetlusse võtmist, kuid nõude aegumine peatub ka muudel juhtudel, kui hagi on kostjale kätte toimetatud, isegi kui kohus jätab selle menetlusse võtmata.“ Lk 4 / 5

näol on tegemist kohtulahendi täitmise korra kindlaks määramise taotlusega TsMS § 445 mõttes. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis ei ole kohtul põhjust otsustada ka võlgniku vara arestist vabastamist ega sellega seotud toiminguid.

14.Avaldaja ei saa iseseisva nõudena, lahus täitemenetluse lõpetamise nõudest, vara arestist vabastamist kohtult nõuda, kuna võlgniku vara arestist vabastamine on kohtutäituri poolt tehtav toiming ega kuulu kohtu pädevusse. Muuhulgas sätestab TMS § 49 lg 1, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks.
15.Isegi, kui avaldaja oleks enda vara arestist vabastamise nõude esitanud iseseisva nõudena (eraldi täitemenetluse lõpetamise nõudest), siis kohus võlgniku vara arestist vabastamise nõuet käesoleva tsiviilasja raames lahendada ei saaks. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et kohtutäitur oleks jätnud rahuldamata tema kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vara arestist vabastamata jätmisel.
16.TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna kohtu poole on pöördunud avaldaja ning soovinud enda suhtes toimuva täitemenetluse lõpetamist, siis on käesoleva asja lahendamine toimunud avaldaja huvides. Seega tulev kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuna asjast puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul teatanud, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud hüvitatavaid kulusid ning selliseid kulusid ei nähtu ka kohtule esitatud dokumentidest, siis jätab kohus hüvitatavate kulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja