2-22-126230/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

7.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

Tsiviilasi nr 2-22-126230 maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1114,01 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 09.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 11.10.2022 vastavalt poolte kokkuleppele 0,12% päevas (s.o 43,80% aastas) kooskõlas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-le 3. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 208,54 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisemäära kokkulepe on vastuolus VÕS § 415 lg-s 1 sätestatuga. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab VÕS § 113 lg 1 nõuda kas seaduses sätestatud määras viivis või määras kuni lepingus sätestatud intressimäär, kui see on seaduses sätestatud määrast kõrgem. Lepingus kokku lepitud viivisemäär on kõrgem (s.o 0,12% päevas, 43,8% aastas) kui kokkulepitud intressimäär (24% aastas). VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et viivisekokkulepe on tühine.

Tsiviilasi nr 2-22-126230 § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Arvestades VÕS § 1132 lg 1 sõnastust võib lepingu kehtivuse ajal võlgnikule saata iga sissenõutavaks muutunud kohustuse eest ühe tasulise meeldetuletuskirja ja seda tingimusel, kui tasulise kirja saatmisele eelneb tasuta meeldetuletuskirja saatmine. Nimetatud tõlgendus on kooskõlas võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas tooduga.1 Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri 24.02.2022 ja sellele on järgnenud tasuline meeldetuletuskiri hinnaga 3,88 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue nimetatud summas põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Samas ei ole hageja hagiavalduses esitanud asjaolusid, et 30.03.2022 ja 23.04.2022 meeldetuletuskirjadele oleksid eelnenud tasuta meeldetuletuskirjade saatmist, mis on tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise kohustuslikuks eelduseks, kui tegemist on iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud kirjadega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks 10 euro ulatuses on põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Kohtu seisukoht ei muutuks ka juhul, kui tegemist oleks sama sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud meeldetuletuskirjadega, sest VÕS § 1132 lg 1 võimaldab võla sissenõudmiskulu hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta, s.t sama kohustuse kohta ei saa saata piiramatut arvu tasulisi kirju. VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud piiridest tarbija kahjuks väljuvad kokkulepped on VÕS § 1132 lg 6 järgi tühised.

17.Järgnevalt käsitleb kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõuet summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel, mis sätestab, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni üle 1000 euro. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu konkreetsete meeldetuletuskirjade eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave meeldetuletuskirjade saatmise, sisu, aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest hageja märgib hagis VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel esitatud nõude osas, et on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid võlamenetleja töö, tasulised päringud, meeldetuletus- ja nõudekirjade edastamised 19.05.2022, 30.05.2022, 06.06.2022, 16.06.2022, 01.07.2022, 12.07.2022 nii sms-i, posti, kui ka e-posti teel. Hageja ei too aga hagiavalduses välja, mis päringuid hageja tegi, milles seisnes võlamenetleja töö ning millal ja kuhu hageja meeldetuletus- ja nõudekirju saatis. Hageja nimetab, et on teinud tasulisi päringuid, kuid nimetatud kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Lähtuda ei