Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30. märts 2023, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-126230
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi J.Õ. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1462,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ, registrikood 11542046, Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10617 Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post: [email protected] Kostja: J.Õ., isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses
Asja lahendamise viis
Tsiviilasi nr 2-22-126230
Tsiviilasi nr 2-22-126230 24.09.2021 sõlmitud laenulepingul nr 2102118893 laenusummaga 1240 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda makseid igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Lepingus leppisid pooled kokku laenu intressimääras 24% aastas. Viivise määr on 0,12% päevas (43,8% aastas). Kuna kostja jättis tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, ütles BB Finance OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 08.05.2022. BB Finance OÜ loovutas oma nõude hagejale 09.05.2022.
Tsiviilasi nr 2-22-126230 maksevõime kindlaks tegemiseks päringu maksehäireregistrile ja tuvastanud, et kostjal ei ole maksehäireid. Samuti tegi BB Finance OÜ päringu Ametlikes Teadaannetes ja tuvastas, et kostja kohta ei olnud seal kirjeid. BB Finance OÜ kogus kostja krediidivõimelisuse kohta andmeid kostjalt. Kostja avaldas, et tema igakuine netosissetulek on 1000 eurot, igakuised finantskohustused 0 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest) ja muud kohustused arvutuste järgi 276 eurot (kostja poolt märgitult 250 eurot). Kostja esitatud andmeid kontrolliti kostja esitatud pangakonto väljavõtte ja Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel. Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandjas kehtestatud sise-reeglitest, määrati kliendile krediidilimiit ehk igakuine maksevõime 674 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et BB Finance OÜ järgis VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.
Tsiviilasi nr 2-22-126230 maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1114,01 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 09.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 11.10.2022 vastavalt poolte kokkuleppele 0,12% päevas (s.o 43,80% aastas) kooskõlas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-le 3. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 208,54 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisemäära kokkulepe on vastuolus VÕS § 415 lg-s 1 sätestatuga. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab VÕS § 113 lg 1 nõuda kas seaduses sätestatud määras viivis või määras kuni lepingus sätestatud intressimäär, kui see on seaduses sätestatud määrast kõrgem. Lepingus kokku lepitud viivisemäär on kõrgem (s.o 0,12% päevas, 43,8% aastas) kui kokkulepitud intressimäär (24% aastas). VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et viivisekokkulepe on tühine.
Tsiviilasi nr 2-22-126230 § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Arvestades VÕS § 1132 lg 1 sõnastust võib lepingu kehtivuse ajal võlgnikule saata iga sissenõutavaks muutunud kohustuse eest ühe tasulise meeldetuletuskirja ja seda tingimusel, kui tasulise kirja saatmisele eelneb tasuta meeldetuletuskirja saatmine. Nimetatud tõlgendus on kooskõlas võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas tooduga.1 Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri 24.02.2022 ja sellele on järgnenud tasuline meeldetuletuskiri hinnaga 3,88 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue nimetatud summas põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Samas ei ole hageja hagiavalduses esitanud asjaolusid, et 30.03.2022 ja 23.04.2022 meeldetuletuskirjadele oleksid eelnenud tasuta meeldetuletuskirjade saatmist, mis on tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise kohustuslikuks eelduseks, kui tegemist on iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud kirjadega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks 10 euro ulatuses on põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Kohtu seisukoht ei muutuks ka juhul, kui tegemist oleks sama sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud meeldetuletuskirjadega, sest VÕS § 1132 lg 1 võimaldab võla sissenõudmiskulu hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta, s.t sama kohustuse kohta ei saa saata piiramatut arvu tasulisi kirju. VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud piiridest tarbija kahjuks väljuvad kokkulepped on VÕS § 1132 lg 6 järgi tühised.
Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/42f33ec8-c1cb-46ff-bb991d44fe861c5a/V%C3%B5la%C3%B5igusseaduse%2C+tarbijakaitseseaduse+ning+%C3%B5ppetoetuste+ja+%C3%B 5ppelaenuseaduse+muutmise+seadus, vt seletuskirja lk 3, lk 13.
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-126230 saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Hagist ei nähtu võimalike toimingute tegemise täpsemad asjaolud, s.o nende sisu ja kulu. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude, summas 50 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Kohus selgitab täiendavalt, et VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega. Meeldetuletuskirju tuleb mõista kitsendavalt arvestades VÕS § 1132 tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid, sh sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piiranguid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue 50 euro osas õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-126230
(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.