Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-2371
Tsiviilasi
X hagi Julianus Inkasso OÜ ja Y vastu vara aresti alt vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Julianus Inkasso OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Priit Lantin Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja AK Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eve Kislov Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
menetluskulud 1870 eurot. Kostja I palus tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 600 eurot. Lisaks palus kostja I määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Kostja I ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta analoogia korras TsMS § 168 lg 5 alusel kostja I kanda. Hageja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi võtnud. Samuti ei ole kostja I hageja nõuet rahuldanud ega seda omaks võtnud. Kostja I hinnangul tuleb praeguses asjas jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ka ei ole hageja tõendanud, et vaidlusaluse kinnisasja näol on tegemist ühisvaraga. Asjaolu, et kinnisasi on kostja II omandisse tekkinud abielu ajal, ei tähenda, et tegemist on automaatselt ühisvaraga. Praegune menetlus lõppes hageja nõude äralangemise tõttu seoses aegumise kohaldamisega täiteasjas nr 175/2009/3400. Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks esitas kostja II. Ka maakohus ise on vaidlustatud määruses nentinud, et menetluse lõpetamine ei ole otseselt seotud kostja I tegevusega. Seejuures olid enne täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 175/2009/3400 tehtud arestimistoimingud õiguspärased. Kohtutäitur lähtus kinnisasja arestimisel kinnistusraamatu kandest.
raames vaidlusalune kinnisasi arestiti, on lõppenud. Ka maakohus ise on viidanud, et kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellises olukorras õiglane jätta menetluskulusid kostja I kanda. Hageja esitas hagi seetõttu, et kostja I avalduse alusel pöörati sissenõue kinnisvarale, mis väidetavalt oli abikaasade ühisvara. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud põhjendamatu hagi esitamisega. Kuna aga menetlus lõpetati täitemenetluse lõppemise tõttu, siis pole teada, kas vara, millele kohtutäitur sissenõude pööras, oli abikaasade ühisvara. Seetõttu pole ka teada, kas hagi oleks olnud edukas olukorras, kus menetlus oleks jätkunud. Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Selleks, et praeguses asjas tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.