Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
MÀÀruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-16272
Tsiviilasi
X avaldus tÀiteasjas nr 025/2011/4599 tÀitemenetluse lÔpetamiseks nÔude tÀitmise aegumise tÔttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. detsembri 2022. a mÀÀrus
Kaebuse esitaja ja liik
Julianus Inkasso Oà mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (vÔlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenÔudja) Julianus Inkasso Oà esindajad ringkonnakohtus (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Anni Kennedy Asja lÀbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.VÔtta asja materjalide juurde X poolt mÀÀruskaebuse menetluses esitatud tÔendid (X
7.oktoobri 2022. a avaldused ja kohtutÀituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kiri).
2.VĂ”tta asja materjalide juurde Julianus Inkasso OĂ poolt mÀÀruskaebuse menetluses esitatud tĂ”endid (kohtutĂ€ituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kiri ja Julianus Inkasso OĂ
TĂŒhistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2022. a mÀÀrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmÀÀramise osas (maakohtu mÀÀruse resolutsiooni punktid 4â6) ja teha tĂŒhistatud osas uus mÀÀrus, millega jĂ€tta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. ĂlejÀÀnud osas on maakohtu mÀÀrus jĂ”ustunud.
7.1.JÀtta X avaldus tÀiteasjas nr 025/2011/4599 tÀitemenetluse lÔpetamiseks nÔude tÀitmise aegumise tÔttu lÀbi vaatamata seoses avalduse tagasivÔtmisega.
7.2.JÀtta rahuldamata X 3. novembri 2022. a taotlus esialgse Ôiguskaitse kohaldamiseks.
7.3.JÀtta rahuldamata X taotlus riigilÔivu tagastamiseks.
7.5.JÀtta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused MÀÀruse peale vÔib Riigikohtule esitada mÀÀruskaebuse 15 pÀeva jooksul alates mÀÀruse kÀttetoimetamisest. MÀÀruskaebemenetluses vÔib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise vÔi advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb mÀÀruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetÀhtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka mÀÀruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.X (avaldaja, vĂ”lgnik) esitas 28. oktoobril 2022 Harju Maakohtule avalduse tĂ€iteasjas nr 025/2011/4599 tĂ€itemenetluse lĂ”petamiseks nĂ”ude tĂ€itmise aegumise tĂ”ttu. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse Ă”iguskaitse kohaldamiseks, paludes peatada tĂ€iteasja menetlus kuni avalduse alusel tehtava kohtumÀÀruse jĂ”ustumiseni, sh tĂŒhistada 15. novembril 2022 kell 11.00 algav elektrooniline enampakkumine. Avalduse kohaselt algatati sissenĂ”udja Swedbank AS-i 12. detsembri 2011. a. avalduse alusel avaldaja suhtes tĂ€itemenetlus nr 025/2011/4599. TĂ€itedokumendiks oli Harju Maakohtu 20. mai 2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-48605. KuivĂ”rd tĂ€itedokumendist tuleneva nĂ”ude esimest korda tĂ€itmiseks esitamisest on möödunud 10 aastat (tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse TsĂS § 157 lg 1), siis on tĂ€itedokumendist tulenev nĂ”ue aegunud vĂ€hemalt
12.detsembril 2021.
2.Harju Maakohus jÀttis 31. oktoobri 2022. a mÀÀrusega avalduse kÀiguta ja mÀÀras tÀhtaja avalduses esinevate puuduste kÔrvaldamiseks. Sama mÀÀrusega jÀttis maakohus avaldaja esialgse Ôiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas 3. novembril 2022 avalduse tĂ€psustuse. Lisaks esitas avaldaja taotluse esialgse Ă”iguskaitse kohaldamiseks, paludes peatada tĂ€iteasja menetlus kuni avalduse alusel tehtava kohtumÀÀruse jĂ”ustumiseni, sh tĂŒhistada 15. novembril 2022 kell 11.00 algav elektrooniline enampakkumine.
4.Maakohus jÀttis 4. novembri 2022. a mÀÀrusega avaldaja esialgse Ôiguskaitse kohaldamise taotluse kÀiguta ja mÀÀras tÀhtaja taotluses esinevate puuduste kÔrvaldamiseks. Harju Maakohus vÔttis 4. novembri 2022. a mÀÀrusega avalduse menetlusse.
5.KohtutÀitur edastas 7. novembril 2022 kohtule, avaldajale ja sissenÔudjale kohtutÀituri
7.novembri 2022. a osaotsuse. Sellega lÔpetas kohtutÀitur muuhulgas avaldaja suhtes sissenÔudja kasuks vÀljamÔistetud vÔlanÔude tÀitmise Harju Maakohtu 20. mai 2011. a kohtulahendi nr 2-10-48605 alusel nÔude tÀitmise aegumisega. KohtutÀitur jÀtkas tÀitemenetlust avaldaja suhtes tasumata otseste tÀitekulude ja kohtutÀituri pÔhitasu nÔudes, kokku summas 562,57 eurot.
6.Maakohus palus 8. novembril 2022 avaldajal teatada, kas avaldaja jÀÀb esialgse Ôiguskaitse kohaldamise taotluse juurde. Samuti palus kohus avaldajal teatada, kas esineb alus tsiviilasja menetluse lÔpetamiseks.
7.Avaldaja esitas 10. novembril 2022 vastuse, selgitades, et avalduse esitamine kohtule oli tingitud sellest, et kohtutÀitur keeldus tÀitemenetluse peatamisest. KohtutÀitur selgitas kokkuvÔtvalt, et tÀitemenetluse peatamise aluseks saab olla vaid kohtulahend (mÀÀrus) hagi tagamise korras. Kuna enampakkumine pidi toimuma 15. novembril 2022, siis oli avaldaja sunnitud esitama tÀitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 alusel avalduse kohtule ja taotlema esialgse Ôiguskaitse kohaldamist. 2 (6)
Avaldaja tasus 8. novembril 2022 kohtutĂ€ituri osaotsusega nĂ”utud kohtutĂ€ituri tasud. PĂ€rast seda edastas kohtutĂ€itur avaldajale 8. novembri 2022. a Ă”iendi enampakkumise tĂŒhistamise kohta. Lisaks selgitas kohtutĂ€ituri abi, et menetluse lĂ”petamise vormistamiseks kulub veel tĂ€iendav aeg, kuna on vaja maha vĂ”tta kinnistule seatud arest ja teostada muid toiminguid. Kuna avaldajal puudus selgus ja Ă”iguskindlus, kas sissenĂ”udja osaotsuse vaidlustab, siis palus avaldaja esialgse Ă”iguskaitse taotluse lahendamine edasi lĂŒkata.
8.SissenĂ”udja esitas 23. novembril 2022 vastuse avaldusele, paludes jĂ€tta avaldus rahuldamata vĂ”i lĂ€bi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. SissenĂ”udja selgitas, et sissenĂ”udjale teadaolevalt on kohtutĂ€itur tĂ€itemenetluse tĂ€itmise aegumise tĂ”ttu 7. novembril 2022 lĂ”petanud. Kuna ka tĂ€itekulud on tasutud, tĂŒhistas kohtutĂ€itur 8. novembril 2022 tĂ€iteasjas enampakkumise. Seega on avalduse aluseks olevad asjaolud Ă€ra langenud.
9.Avaldaja esitas 5. detsembril 2022 seisukoha, milles teatas, et vÔtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 alusel avalduse tagasi ja palub kohtul menetlus lÔpetada. Menetluskulud palus avaldaja jÀtta sissenÔudja kanda. Avaldaja hinnangul ei oleks Ôiglane jÀtta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda. KohtutÀitur ega sissenÔudja ei teavitanud avaldajat sellest, et sissenÔudja oli nÔus tÀitemenetluse lÔpetamisega. Esimese astme kohtu mÀÀrus
10.Harju Maakohus jĂ€ttis 14. detsembri 2022. a mÀÀrusega (vaidlustatud mÀÀrus) avalduse lĂ€bi vaatamata. Maakohus jĂ€ttis avaldaja taotluse esialgse Ă”iguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, samuti jĂ€ttis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse riigilĂ”ivu tagastamiseks. Menetluskulud jĂ€ttis maakohus sissenĂ”udja kanda ning mĂ”istis sissenĂ”udjalt avaldaja kasuks menetluskuludena vĂ€lja 170 eurot. Maakohtu mÀÀruse pĂ”hjenduste kohaselt tuleb avaldus seoses avalduse tagasivĂ”tmisega jĂ€tta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel lĂ€bi vaatamata. KuivĂ”rd kohus lĂ”petab asja menetluse, puudub vajadus esialgse Ă”iguskaitse kohaldamiseks, mistĂ”ttu jĂ€ttis kohus vastava taotluse rahuldamata. KuivĂ”rd kohus jĂ€tab avalduse lĂ€bi vaatamata tulenevalt asjaolust, et avaldaja on avalduse tagasi vĂ”tnud, puudub alus riigilĂ”ivu tagastamiseks. Maakohus viitas TsMS § 168 lg-le 5, mis sĂ€testab, et kui hageja loobub hagist vĂ”i vĂ”tab selle tagasi seetĂ”ttu, et kostja on pĂ€rast hagi esitamist tema nĂ”ude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja selgitustest nĂ€htuvalt oli avalduse esitamine kohtule tingitud kohtutĂ€ituri ja sissenĂ”udja tegevusest, sest 7. oktoobril 2022 avaldaja poolt analoogse avalduse esitamise jĂ€rgselt kohtutĂ€iturile, ei peatanud kohtutĂ€itur menetlust ega tĂŒhistanud vĂ€lja kuulutatud enampakkumist, mistĂ”ttu oli avaldaja sunnitud esitama avalduse kohtule. KuivĂ”rd avalduse tagasivĂ”tmine oli tingitud asjaolust, et kohtutĂ€itur peale avalduse kohtule esitamist tĂ€itemenetluse siiski lĂ”petas, siis on kohtu hinnangul pĂ”hjendatud jĂ€tta TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda. MÀÀruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
11.SissenĂ”udja esitas mÀÀruskaebuse, milles palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada osas, milles maakohus jĂ€ttis menetluskulud sissenĂ”udja kanda ja mĂ”istis sissenĂ”udjalt avaldaja kasuks vĂ€lja menetluskulud 170 eurot. SissenĂ”udja palus tĂŒhistatud osas teha uue mÀÀruse, millega jĂ€tta menetluskulud avaldaja kanda ja mĂ”ista avaldajalt sissenĂ”udja kasuks vĂ€lja menetluskulud 60 eurot. Menetluskulud palus sissenĂ”udja jĂ€tta avaldaja kanda. Ka palus sissenĂ”udja mÀÀruskaebuse rahuldamise korral tagastada mÀÀruskaebuse esitamisel tasutud riigilĂ”iv 70 eurot. SissenĂ”udja ei nĂ”ustu maakohtu jĂ€reldusega, mille kohaselt avalduse esitamine kohtule oli tingitud kohtutĂ€ituri ja sissenĂ”udja tegevusest. Avaldaja esitas kohtutĂ€iturile avalduse tĂ€itemenetluses aegumise kohaldamiseks 7. oktoobril 2022. SissenĂ”udja vastas 25. oktoobril 3 (6)
2022 kohtutÀiturile, et on nÔus aegumise kohaldamisega. SissenÔudjale ei olnud teada, et avaldaja oleks tÀitemenetluse peatamist taotlenud. KohtutÀitur tegi otsuse aegumise kohaldamiseks 7. novembril 2022. Seega on kohtutÀitur teinud kÔik toimingud TMS § 501 lgs 3 sÀtestatud tÀhtaja jooksul ning avaldajal puudus vajadus 28. oktoobril 2022 avaldusega kohtusse pöörduda. KuivÔrd tÀiteasjas pidi enampakkumine toimuma 15. novembril 2022, siis arvestades TMS § 501 lg-s 3 sÀtestatud tÀhtaega, tulnuks kohtutÀituril avaldaja avaldus lahendada enne enampakkumise toimumist. Ka on vÀÀr avaldaja seisukoht, et 7. novembri 2022. a kohtutÀituri tÀitemenetluse lÔpetamise otsusega ei lÔpetatud tÀitemenetlust. Maakohus on vÀÀralt jÀtnud TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud sissenÔudja kanda, seonduvalt vÀitega et avaldaja nÔue on pÀrast avalduse esitamist rahuldatud. SissenÔudja on kohtutÀiturile andnud nÔusoleku aegumise kohaldamiseks juba 25. oktoobril 2022 ehk enne avaldaja avalduse kohtule esitamist. Seega ei ole sissenÔudja oma kÀitumisega andnud pÔhjust avalduse esitamiseks kohtule ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jÀtta avaldaja kanda. Avaldaja ei oodanud Àra seaduses sÀtestatud tÀhtaega, mille jooksul oli kohtutÀituril Ôigus avaldaja aegumise avaldust lahendada, vaid esitas paralleelselt avalduse kohtule. Sellega tekitas avaldaja ise endale pÔhjendamatult kulusid.
12.Avaldaja vaidleb mÀÀruskaebusele vastu.
13.Maakohus vÔttis mÀÀruskaebuse menetlusse, jÀttis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mÀÀrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmĂ”jus TsMS §-ga 659) alusel tĂŒhistada osas, milles maakohus jĂ€ttis menetluskulud sissenĂ”udja kanda ja mÀÀras need rahaliselt kindlaks (maakohtu mÀÀruse resolutsiooni p-d 4â6). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks lĂ€bivaatamiseks saatmata uue mÀÀruse, millega jĂ€tab maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. MÀÀruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmĂ”jus TsMS §-ga 659) jĂ€rgi maakohtu mÀÀrust ĂŒksnes mÀÀruskaebusega vaidlustatud osas. SissenĂ”udja vaidlustab maakohtu mÀÀrust ĂŒksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmÀÀramist puudutavas osas. Maakohtu mÀÀrust ei ole vaidlustatud avalduse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmise ja riigilĂ”ivu tagastamise taotluste rahuldamata jĂ€tmise osas. Selles osas on maakohtu mÀÀrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmĂ”jus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jĂ”ustunud.
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt vÔib mÀÀruskaebuse pÔhjendamiseks esitada uusi tÔendeid, mistÔttu vÔtab ringkonnakohus vastu avaldaja ja sissenÔudja poolt mÀÀruskaebemenetluses esitatud tÔendid.
17.Vastuses mÀÀruskaebusele leiab avaldaja, et mÀÀruskaebuse lubatavuse ĂŒle otsustamisel tuleb lĂ€htuda TsMS § 178 lg-s 2 sĂ€testatud vĂ€lja mĂ”istetud menetluskulude rahalise piiriga. Kolleegium avaldajaga ei nĂ”ustu. TsMS § 178 lg 1 jĂ€rgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. TsMS § 178 lg 2 sĂ€testab, et menetluskulude kindlaksmÀÀramise peale vĂ”ib edasi kaevata menetluskulude hĂŒvitamiseks Ă”igustatud vĂ”i menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ĂŒletab 280 eurot. Kolleegium mĂ€rgib, et olukorras, kus menetlusosaline vaidlustab menetlust lĂ”petava mÀÀruse menetluskulude jaotamise osas, ei kohaldata TsMS § 178 lg-st 2 tulenevat rahalist piiri (vt Johanson, S. ja Volens, U. TsMS § 178, komm 3.2, alapunkt b. â KĂ”ve, V jt. (koost). 4 (6)
Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud vĂ€ljaanne. Tallinn: Juura 2017). Kolleegium mĂ€rgib, et avaldaja viide Riigikohtu praktikale (tsiviilkolleegiumi 19. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-14547/20, p 13) ei ole praeguses asjas kohaldatav, sest selles kĂ€sitatakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse vĂ”tmise kĂŒsimust TsMS § 637 lg 21 alusel. Samuti ei ole menetluskulude jaotuse vaidlustamisel seaduses lĂŒnka, mida tuleb analoogia korras tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse § 4 jĂ€rgi ĂŒletada.
18.MÀÀruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna avalduse tagasivĂ”tmine on tingitud asjaolust, et kohtutĂ€itur pĂ€rast avalduse kohtule esitamist tĂ€itemenetluse siiski lĂ”petas, siis on pĂ”hjendatud jĂ€tta TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud sissenĂ”udja kanda. TsMS § 168 lg 5 sĂ€testab, et kui hageja loobub hagist vĂ”i vĂ”tab selle tagasi seetĂ”ttu, et kostja on pĂ€rast hagi esitamist tema nĂ”ude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Iseenesest on Ă”ige, et TsMS § 168 regulatsiooni on vĂ”imalik asjakohases ulatuses kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lĂ”petavate lahendite puhul (vt nt Riigikohtu 4. juuni 2021. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 14; Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11.). Kolleegiumi hinnangul on aga praegusel juhul tegemist sellise hagita asjaga, kus hagimenetluse kulujaotuse reeglite ĂŒlekandmine hagita menetlusele ei too kaasa Ă”iglast tulemust.
19.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist TsMS § 168 lg 5 sĂ€testatud olukorraga, s.t olukorraga, kus sissenĂ”udja oleks avaldaja nĂ”ude rahuldanud pĂ€rast seda, kui avaldaja pöördus kohtusse. Kohaldades TsMS § 168 lg-t 5, on maakohus samastanud kohtutĂ€ituri ja sissenĂ”udja tegevuse, mis ei ole sissenĂ”udja suhtes Ă”iglane. TMS § 481 lg 1 kohaselt on kĂŒll nĂ”ude tĂ€itmise aegumise tĂ”ttu tĂ€itemenetluse lĂ”petamise ĂŒheks eelduseks see, et sissenĂ”udja ei vaidle tĂ€itemenetluse lĂ”petamisele vastu, kuid asja materjalidest nĂ€htuvalt on sissenĂ”udja 25. oktoobri 2022. a e-kirjas kohtutĂ€iturile teada andnud, et ta nĂ”ustub aegumise kohaldamisega. Seega andis sissenĂ”udja nĂ”usoleku juba enne seda, kui avaldaja 28. oktoobri 2022. a avaldusega kohtusse pöördus. Seejuures ei ole hagimenetluse kulujaotuse reeglite ĂŒlekandmine hagita menetlusele tihtipeale vĂ”imalik vĂ”i otstarbekas ainuĂŒksi pĂ”hjusel, et puuduvad pooltega vĂ”rreldavad menetlusosalised ja pole vĂ”imalik sedavĂ”rd selgelt eristada n-ö vĂ”itjat ja kaotajat (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 17). Kuigi avaldaja ja sissenĂ”udja on praeguses menetluses vĂ”rreldavad hagimenetluse pooltega, siis arvestades menetluse asjaolusid, ei ole vĂ”imalik selgelt eristada, kelle kasuks on menetlust lĂ”petav mÀÀrus tehtud.
20.KuivÔrd asjas ei saanud menetluskulude jaotamisel lÀhtuda hagimenetluse menetluskulude regulatsioonist, tuli maakohtul menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS §-s 172 sÀtestatud hagita menetluse menetluskulude regulatsiooni. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lÔike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, vÔimaldades jÀtta menetluskulud tÀielikult vÔi osaliselt mÔne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades Ôiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas pÔhjendamatu taotluse, vÀite vÔi tÔendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lÀhtekohaks Ôigluse pÔhimÔte (vt Riigikohtu 11. mÀrtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 vÔimaldab nt arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust, aga ka kohtusse pöördumise pÔhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-13, p 13; Riigikohtu 15. mÀrtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-1-17, p 21.).
5 (6)
21.Ringkonnakohus peab Ôiglaseks jÀtta maakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium pÔhjendab seda alljÀrgnevalt.
21.1.Kolleegium nÔustub mÀÀruskaebuse vÀitega, et avalduse esitamine kohtule ei olnud tingitud sissenÔudja tegevusest. MÀÀrusekaebusele lisatud kohtutÀituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kirjast sissenÔudjale nÀhtub, et sissenÔudjale edastati vaid avaldaja 7. oktoobri 2022. a avaldus tÀitemenetluse lÔpetamiseks nÔude tÀitmise aegumise tÔttu. Seega ei olnud sissenÔudja teadlik, et avaldaja on kohtutÀiturile esitanud ka avalduse tÀitemenetluse peatamiseks ega ka sellest, et kohtutÀitur selle 19. oktoobril 2022 rahuldamata jÀttis. Veelgi enam, sissenÔudja on
25.oktoobri 2022. a e-kirjas, s.o enne avaldaja poolt avalduse kohtule esitamist, kohtutÀiturile teada andnud, et ta nÔustub aegumise kohaldamisega. Eelnevast tulenevalt ei saanud sissenÔudja tegevus kuidagi pÔhjustada vajadust avaldajal kohtusse pöörduda, mistÔttu ei ole Ôiglane jÀtta menetluskulusid sissenÔudja kanda.
21.2.Samas leiab kolleegium, et avaldaja ei pöördunud kohtusse pahatahtlikult. Ka asjaolu, et avaldaja kohtusse pöördumise ajaks ei olnud kohtutÀiturile avalduse lahendamiseks TMS § 501 lg-st 3 tulenev tÀhtaeg möödunud, ei viita avaldaja pahatahtlikkusele. Avaldaja on selgitanud, et ta pöördus kohtusse ajendatuna kohtutÀituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kirjast, kus kohtutÀituri abi andis teada, et kohtutÀitur jÀttis avaldaja avalduse tÀitemenetluse peatamiseks rahuldamata ning selgitas, et avaldaja saab taotleda hagi tagamise korras kohtu kaudu tÀitemenetluse peatamist. On usutav, et olukorras, kus avaldajal puudus teadmine, millise otsustuse teeb kohtutÀitur avaldaja teise avalduse osas (s.o avaldus tÀitemenetluse lÔpetamiseks nÔude tÀitmise aegumise tÔttu), pidas ta vajalikuks pöörduda oma Ôiguste kaitseks kohtusse. Seejuures ei olnud avaldajale kohtule avalduse esitamise ajaks, s.o 28. oktoobriks 2022. a, teada asjaolu, et sissenÔudja on 25. oktoobril 2022 juba andnud nÔusoleku aegumise kohaldamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole Ôiglane jÀtta menetluskulusid ka avaldaja kanda.
21.3.TÀiendavalt mÀrgib kolleegium, et menetluskulude jaotuse mÀÀramise otsustamisel ei oma tÀhtsus, et avaldaja oleks saanud juba alates 13. detsembrist 2021 esitada kohtutÀiturile avalduse tÀitemenetluse lÔpetamiseks (nÔude tÀitmise aegumise tÔttu) esitada. TMS-st ei tulene vÔlgnikule sellist kohustust, vaid avalduse esitamine on vÔlgniku Ôigus. Ka on avaldaja selgitanud, et ta ei olnud varem teadlik, et vastavad TMS sÀtted jÔustusid 1. aprillil 2021. Samuti ei oma tÀhtsust, kas kohtutÀitur lÔpetas tÀitemenetluse 7. novembri 2022. a osaotsusega vÔi 23. novembri 2022. a otsusega.
22.MÀÀruskaebuse osalise rahuldamise tÔttu jÀtab ringkonnakohus mÀÀruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna mÀÀruskaebuse menetlemise kulud jÀÀvad poolte endi kanda, jÀtab ringkonnakohus rahuldamata ka sissenÔudja taotluse mÀÀruskaebuse esitamisel tasutud riigilÔivu summas 70 eurot tagastamiseks.
23.MÀÀruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.