Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ult tagatise vastu.. Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused 01.07.2008.a esitas OÜ V & P Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagi I P vastu 06.03.2008.a. sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja kõrvalnõuetena intressi, leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista käenduslepingu alusel laenulepingust tulenev 250 000 krooni ja 30.06.2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ning alates 01.07.2008.a. sissenõutavaks veel mitte muutunud viivis 0,2% tasumata summast päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas neid vastama 30 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus on hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte toimetanud 18.09.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses või seaduses sätestatud ulatuses. VÕS § 142 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 250 000 krooni ja viivis 30.06.2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ning alates 01.07.2008.a. sissenõutavaks veel mitte muutunud viivis 0,2% tasumata summast päevas. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 32 754 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.