lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-5148/14

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-5148/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KTS § 32 lg 5KTS § 35 lg 1KTS § 412TMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTMS § 2231TMS § 481TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-5148/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-23-12680/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.10.20232-22-18624/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.06.20232-23-3643/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.05.20232-23-1986/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-5148

Tsiviilasi

Artur Takki kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi

25.veebruari 2022. a ja 28. märtsi 2022. a otsuste peale täiteasjas 158/2004/943

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Takki määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja Artur Takk (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad lepinguline esindaja Aare Nahk Puudutatud isik Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 5. mai 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta Artur Takki määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Artur Takki kanda. Kohtutäitur Raigo Pärsil rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
4.Võtta määruskaebusele lisatud dokumendid (kohtutäituri põhitasu arvutused Exceli tabelis, kohtutäitur Raigo Pärsi 28. aprilli 2022 e-kiri, Justiitsministeeriumi 10. mai 2022. a vastus selgitustaotlusele) asja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Artur Takk (avaldaja, võlgnik) esitas 7. aprillil 2022 avalduse kohtutäitur Raigo Pärsi (kohtutäitur) vastu, milles palus tühistada kohtutäituri 25. veebruari 2022. a ja 28. märtsi 2022. a otsused (otsused) täiteasjas 158/2004/943, millega täitur mõistis võlgnikult välja kohtutäituri tasu 420 eurot (sh käibemaks) ja jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tasuotsuse peale.
1.1.Võlgnik palus kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi tema kaebus ning mõista temalt kohtutäituri kasuks välja põhitasuna 223 eurot 88 senti (sh käibemaks), lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 412, mille järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses sissenõudmata jäänud summalt. Menetluskulud palus võlgnik jätta poolte endi kanda.
1.2.Avalduse kohaselt esitas võlgnik 24. novembril 2021 kohtutäiturile avalduse lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Võlgnik esitas kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 501 lg 4 ja § 2231 kohaselt avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Viru Maakohus rahuldas 1. veebruari 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-443 avalduse ja nägi ette, et täitemenetlus tuleb täitmise aegumise tõttu lõpetada.
1.3.Kohtutäitur tegi 25. veebruaril 2022 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu ja mõistis täitemenetluse lõpetamise tõttu võlgnikult välja põhitasu 420 eurot, jätkates täitemenetlust täitekulude ja põhitasu nõudes.
1.4.Võlgnik esitas 7. märtsil 2022 kohtutäituri otsuse peale TMS § 217 lg 1 kohaselt kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri otsuse osas, milles temalt mõisteti välja 420 euro suurune põhitasu ning palus selles osas teha uue otsuse, mille järgi on põhitasu 223 eurot 88 senti (sh käibemaks). Võlgnik leidis, et kohtutäitur oleks pidanud arvutama sissenõudmata jäänud summast pool põhitasu, lähtudes 6. mail 2004. aastal kehtinud määradest, mitte kehtivatest tasumääradest.
1.5.Kohtutäitur jättis 28. märtsi 2022. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata, leides, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu saab kohtutäitur nõuda KTS § 412 järgi poolt põhitasust, mis on arvestatud kehtivate määrade järgi, mitte poolt täitemenetluse alustamisel 6. mail 2004 välja mõistetud, kuid tasumata jäänud kohtutäituri tasu jäägilt. Võlgnik esitas kohtule TMS § 218 lg 1 kohaselt avalduse.
2.Kohtutäitur leidis, et avaldus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldamata, leides, et ebaõige on võlgniku käsitlus, et kohtutäituri tasu arvutamisel tuleks lähtuda 2004. aastal kehtinud kohtutäituri seadusest. Esiteks ei saa kohtutäitur koostada tasuotsust kehtetu seaduse alusel, teiseks ei toeta selliselt tõlgendust asjaolu, et sel juhul saaks võlgnik vabaneda kohtutäituri tasu maksmisest aegumise tõttu, sest ka 6. mail 2004 tehtud otsusest on möödunud 10 aastat. Ilmne on, et KTS § 412 eesmärk on kohustada võlgnikku maksma kohtutäituri tasu, vaatamata sellele, et põhinõue on aegunud. Kohtutäitur peab lähtuma kehtivatest tasumäärdest. Sama seisukohta on põhiseaduslikkuse aspektist selgitatud ka kohtupraktikas (Riigikohtu 21. septembri 2018. a üldkogu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249/53, p 10; 9. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/30, p 15).

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 5. mai 2022. a määrusega võlgniku avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, leides, et põhjendatud on kohtutäituri lähenemine, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu arvutab kohtutäitur KTS § 412 järgi pool põhitasu kehtivatest tasumääradest lähtudes, mitte neist, mis kehtisid 6. mail 2004, kui kohtutäitur tegi algse tasuotsuse. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus sõltub aga sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms) (Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11). Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole tasu arvutamisel eksinud. Maakohus tuvastas, et tasumata põhinõude jääk oli 25. veebruari 2022. a seisuga 7276 eurot 73 senti. KTS § 412 järgi ei võinud kohtutäitur nõuda täitemenetluse alustamise tasu, kuid tal oli õigus nõuda põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohtutäituri põhitasu oleks KTS § 35 lg 1 kohaselt põhinõude jääki arvestades olnud 700 eurot ehk 840 eurot (sh käibemaks), millest pool oli 420 eurot (sh käibemaks).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsused ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 mõttes põhjendamiskohustust ja kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et kohtutäituri tasu arvutamisel tuleb lähtuda kehtivatest tasumääradest, mis on sätestatud KTS § 35 lg-s 1. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et eelnõu seletuskirjas, millega lisati seadusesse KTS § 412, selgitati, et tasu arvutamisel tuleb lähtuda algsest põhitasu määrast. Samale seisukohale asuti ka Justiitsministeeriumi vastuses 23. novembri 2021. a avaldaja esindaja selgitustaotlusele. Eelnõu eesmärk ei olnud põhitasu ulatust suurendada. Maakohus oleks pidanud kohaldama KTS § 32 lg-t 5, mille järgi on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, ning selle kohaldamist ka põhjendama. Kohtutäituri põhitasu oleks pidanud olema algset põhitasu arvestades KTS § 32 lg-te 3 ja 5 ning § 412 järgi 88 eurot 41 senti (sh käibemaks). Avaldaja jääb seisukohale, et KTS § 35 lg 1 tasumäärad käesolevas asjas ei kohaldunud, sest need ei kehtinud täitemenetluse alguses, kuid kui neist lähtuda põhitasu arvutamisel, oleks alternatiivselt õige põhitasu olnud 161 eurot 38 senti (sh käibemaks). Kui leida, et kohalduvad kehtivad tasumäärad KTS § 35 lg 1 mõttes, tuleb see säte jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega. KTS § 35 lg 1 on põhiseadusega vastuolus, sest see riivab võlgniku omandipõhiõigust. Võlgnik ei saanud sellist kohtutäituri põhitasu arvutamist ette näha ning kehtiv põhitasu määr on 1,83 korda suurem algsest põhitasu määrast arvutatuna 6. mai 2004. a seisuga.
5.Kohtutäitur vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, sest lähtuda tuleb kehtivatest tasumääradest. Asjakohane ei ole KTS § 32 lg 5, mille kohaselt on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt. Käesolevas täiteasjas ei toimu enam tavapärast täitemenetlust, vaid täitemenetlus on lõpetatud nõude täitmise aegumise tõttu, mil kohtutäituri tasu jaoks kohaldub KTS §-s 412 sätestatud eriregulatsioon.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.
8.Maakohtu tuvastatud asjaoludel esitas võlgnik 24. novembril 2021 kohtutäiturile TMS § 481 kohase avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võlgniku vastu suunatud nõude täitmine oli aegunud, nagu tuvastas TMS § 2231 kohaselt ka Viru Maakohus 1. veebruari 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-443. Kohtutäitur tegi 25. veebruaril 2022 otsuse täitemenetluse osalise lõpetamise kohta aegumise tõttu ning põhitasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult enda kasuks välja 420 eurot (sh käibemaks), mis on pool põhitasust sissenõudmata summalt KTS § 412 ja kehtiva KTS § 35 lg 1 mõttes. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur arvutas põhjendatult täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri tasu KTS § 412 järgi, võttes aluseks kehtivas KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumäärad, või oleks ta pidanud lähtuma algsest 6. mai 2004. a tasuotsusest ja toona kehtinud õigusest.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur võttis KTS § 412 kohase tasu arvutamisel põhjendatult aluseks kehtiva KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumäärad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei korda. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus aga järgmist.
1.aprillil 2021 jõustus eriregulatsioon, mis võimaldab võlgnikul esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS §-de 481, 501 ja 2231 kohaselt. Muudatuse eesmärk oli lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes aegumise tõttu seoses sellega, et 2011. aasta aprillis jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1, mis nägi ette 10-aastase aegumistähtaja, ning mille tagajärjel aegus aprillis 2021 suur osa enne nimetatud kuupäeva jõustunud täitedokumentidest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid (Riigikogu XIV koosseis. Täitemenetluse seadustiku muutmise jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 315 SE, seletuskiri, lk 1). Nimetatud regulatsiooni kehtestamisel sätestati muu hulgas erinorm kohtutäituri tasu arvutamiseks, kui täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu. KTS § 412 järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kuid täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Seega soovis seadusandja sätestada muudatustega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu eriregulatsiooni, kehtestades ühtlasi erinormi kohtutäituri tasu arvutamise kohta KTS §-s 412.
11.Ringkonnakohus leiab, et kuna täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kehtestatud tasu kohta erisätted ei ole asjakohane määruskaebuses toodud väide, et tasu arvutamisel tuleb lähtuda KTS § 32 lg-st 5, mis sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. KTS § 32 lg 5 ei ole asjakohane, sest see reguleerib kohtutäituri põhitasu olukorras, mil täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt. KTS §-s 412 kohaldub aga olukorras, mil nõue ei ole enam täitmisel, vaid täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu. Viidatud sätteid ei saa ka koos kohaldada, sest KTS § 32 lg 5 lähtub sissenõutud summast, täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on põhitasu arvutamine KTS § 412 järgi seotud aga sissenõudmata jäänud summaga.
12.Ringkonnakohus leiab, et KTS § 412 kohase tasu arvutamisel võttis kohtutäitur põhjendatult aluseks kehtiva KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumäärad ega pidanud lähtuma algse kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal, 6. mail 2004 kehtinud tasumääradest. Seadusandja selgitas KTS § 412 kohta, et esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, kuid kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, kas ja kui siis millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita. Kui täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, arvutatakse tasu KTS § 412 alusel. Kohtutäitur teeb uue põhitasu otsuse, täitemenetlus jätkub kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel ning kohtutäitur ei saa sel juhul varasema otsuse alusel tasu sisse nõuda (Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13) (vt Riigikogu XIV koosseis. Täitemenetluse seadustiku muutmise jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 315 SE, seletuskiri, lk 9). Seega on KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise aluseks uus tasuotsus, mille täitmiseks jätkab kohtutäitur käimasolevat täitemenetlust.
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna kohtutäituri põhitasu lõplik suurus selgub täitemenetluse käigus ning KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise aluseks on uus tasuotsus, saab kohtutäitur lähtuda põhitasu arvutamisel nendest tasumääradest, mis kehtivad KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal. Eeltoodu on kooskõlas TsMS §-s 6 sätestatud menetlusõiguse üldise põhimõttega, mille järgi tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seadusandja ei teinud sellest üldpõhimõttest rakendussättega ka erisust, kui kehtestas eriregulatsiooni nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise ja sellega seonduva tasu arvutamise kohta. Järeldust, et lähtuda tuleb kehtiva KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumääradest toetab lisaks ka asjaolu, et kui Riigikohus tunnistas KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks, leidis ta, et põhiseadusvastaste määrade asemel tuleb kohaldada kehtivaid tasumäärasid (Riigikohtu 21. septembri 2018. a üldkogu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249/53, p 10; 9. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/30, p 15).
14.Maakohtu tuvastatud asjaoludel tegi kohtutäitur KTS § 412 kohase tasu väljamõistmise otsuse 25. veebruaril 2022. Seega lähtus kohtutäitur põhjendatult tol hetkel kehtinud põhitasu määradest, mida reguleeris KTS § 35 lg 1. Kohtutäituril oli KTS § 412 kohaselt õigus saada kuni pool põhitasust arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli sissenõudmata jäänud summa 25. veebruaril 2022. a seisuga 7276 eurot 73 senti ning kohtutäituri põhitasu oleks KTS § 35 lg 1 ja § 32 lg 3 järgi olnud sellelt summalt 700 eurot, koos käibemaksuga 840

eurot. Kohtutäituri tasuotsuse järgi mõisteti võlgnikult kohtutäituri kasuks välja 420 eurot (sh käibemaks), mis vastab poolele põhitasu määrale. Seega tuvastas maakohus õigesti, et kohtutäitur ei eksinud KTS § 412 kohase tasu arvutamisel.

15.Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et KTS § 35 lg 1 on põhiseadusega vastuolus, sest see riivab võlgniku omandipõhiõigust. Avaldaja leiab, et ta ei saanud sellist kohtutäituri põhitasu arvutamist ette näha ning kehtiv põhitasu määr on 1,83 korda suurem algsest põhitasu määrast võrreldes algse tasuotsuse tegemise ajaga 6. mail 2004. Ringkonnakohus leiab, et KTS § 35 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus põhjusel, et kohtutäituri põhitasumäärade regulatsiooni on võrreldes 2004. aastaga muudetud. Riigikohtu praktikas on vee erikasutusõiguse tasumäärade kontekstis leitud, et üldjuhul on tasumäärade edasiulatuv suurendamine lubatud. Olukorras, mil uutel tasumääradel on ebaehtne tagasiulatuv jõud, sest see puudutab varem kavandatud ja juba alustatud tegevust, on see lubatav, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus nr 3-4127-13, p 61).
16.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, mil kohtutäitur mõistis võlgnikult täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu välja tasu KTS § 412 kohaselt, lähtudes kehtivatest tasumääradest KTS § 35 lg-s 1, ei olnud otsusel ebaehtsat tagasiulatuvat jõudu, samuti ei olnud võlgnikul õiguspärast ootust, et kohaldub 6. mail 2004 kehtiv põhitasu määr. Kui võlgnik esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu 24. novembril 2021, ei saanud tal olla õiguspärast ootust, et kohalduvad 2004. aastal kehtestatud tasumäärad. Seadusandja kehtestas erisätted täitemenetluse lõpetamiseks lihtsustatud korras nõude täitmise aegumise tõttu 1. aprillil 2021 ja koos sellega ka erinormi tasu arvutamise kohta KTS §-s 412. Nii täitemenetluse alustamise ajal kui ka 6. mail 2004, mil tehti algne tasuotsus, selline eriregulatsioon puudus. Kehtivas KTS § 35 lg-s 1 sätestatud kohtutäituri põhitasu määrade põhiseaduspärasust kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kui Riigikohus tunnistas KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks, leidis ta, et põhiseadusvastaste määrade asemel tuleb kohaldada kehtivaid tasumäärasid. Seejuures märkis Riigikohus, et üldkogu aktsepteeris lahendatud asjas põhiseaduspärastena kehtivas KTS-s sätestatud kohtutäituri põhitasu määrasid (Riigikohtu 9. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/30, p 16; vt ka 21. septembri 2018. a üldkogu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249/53, p 10). Samuti on ringkonnakohus varasemas praktikas leidnud, et KTS § 412 ei ole põhiseadusega vastuolus (Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p-d 9 ja 10). Praeguses asjas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale.
17.Määruskaebusele lisatud dokumendid (kohtutäituri põhitasu arvutused Exceli tabelis, kohtutäitur Raigo Pärsi 28. aprilli 2022 e-kiri, Justiitsministeeriumi 10. mai 2022. a vastus selgitustaotlusele) võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg-st 3 lähtudes asja materjalide juurde. Samas ei anna nendest dokumentidest nähtuv alust määruskaebuse rahuldamiseks ning maakohtu määruse muutmiseks.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kohtutäituril rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja