Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

M. S. (hageja) esitas Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi H. T. (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 1239 eurot 53 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 8 eurot 69 senti ning viivis põhinõudelt 1239 eurolt 53 sendilt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude summa. Kohus võttis 3. mail 2022 hagi menetlusse. Kohus andis 15. juunil 2022 kostjale riigi õigusabi kostja esindamisel kohtus tsiviilasja nr 2-22-110385 menetluses kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses kuue kuu jooksul kuue võrdse osamaksega. Kohus märkis, et kostjal on hüvitamiskohustus üksnes juhul, kui kohtulahendiga määrakse, et tal on menetluskulude (riigi õigusabi) hüvitamise kohustus. Kostja esindaja riigi õigusabi korras on vandeadvokaat M. M., Meelis Masso Advokaadibüroo OÜ. Hageja esitas 18. oktoobril 2022 avalduse hagist loobumiseks. Hageja märkis, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja esitas oma vastuses hagile aegumise vastuväite. Hagejal on pooltevahelisest lepingust tulenev nõue, mida ta ei saa nõude aegumise tõttu kostja vastu maksma panna. Hageja peab sellises olukorras põhjendatuks, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda, kuna kulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja märkis 2. novembril 2022, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kohus määras 23. novembril 2022 vandeadvokaat M. M. tasu suuruseks tsiviilasjas nr 2-22110385 kostja esindamise eest 324 eurot, sh käibemaks 54 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule tähtaegselt hagist loobumise avalduse. Kostja ei esitanud hagist loobumisele vastuväiteid. Kohus rahuldab seetõttu hageja hagist loobumise avalduse. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist, kuna hageja nõue on hageja hinnangul aegunud ja kostja esitas hagile aegumise vastuväite. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel seega hageja kanda. Kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hagejal oli hagi esitamisel võimalik hinnata oma nõude edulootust, sh seda, kas hageja nõue võiks jääda mingil põhjusel rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei ole antud juhul seega põhjendatud. Kohus andis 15. juunil 2022 kostjale riigi õigusabi kostja esindamisel tsiviilasja nr 2-22-110385 menetluses kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses kuue kuu jooksul kuue võrdse osamaksega. Kohus märkis, et kostjal on hüvitamiskohustus üksnes, kui kohtulahendiga määrakse, et tal on menetluskulude hüvitamise kohustus. Kostja esindaja esitas 5. juulil 2022 taotluse, milles palus määrata oma tasuks riigi õigusabi käigus teostatud toimingute eest kokku 259 eurot 20 senti, sh käibemaks 43 eurot 20 senti, ning

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.