Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ja

ASJAOLUD

Täitemenetlus kuulub praegustel asjaoludel lõpetamisele. Kohtupraktika kohaselt ei takista täitemenetluse lõpetamist see, et täitemenetlus on peatatud. Samuti ei saa täitemenetluse lõpetamist takistada see, et täitemenetluse osaline on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale mingis muus küsimuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020. a määrus nr 2-20-3196, p 14).

MAAKOHTU MÄÄRUS

Võlgniku konto eelarestimist ei õigusta sissenõudja soov ega asjaolu, et sissenõudja nõude täitmine võlgniku kinnisvara arvel võib potentsiaalselt olla aeganõudvam kui selle täitmine võlgniku pangakontol olevate rahaliste vahendite arvel. Veelgi enam, TMS § 64 lg 2 kohaldamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus ning kohtutäitur on ise nentinud, et selliseid eelarestimist õigustavaid asjaolusid ei esinenud (kohtutäituri 06.01.2022 otsuse p 15, tl 15). Seega ei saa arestimine kehtida ka seetõttu, et eelarestimisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. Maakohus märkis, et kohtutäituri selgitusi ei saa tühistada. Kohtutäituril on TMS § 8 lg-st 1 tulenevalt selgitamiskohustus. Kohtutäituri viidatud nõudeõiguse realiseerimine toimub hagimenetluses. Maakohus leidis, et ei saa kohtutäituri otsust menetluse lõpetamata jätmise osas tühistada, kuna avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri otsust osas, millega täitemenetlus jäeti lõpetamata. TMS § 218 lg 1 kohaselt ei saa kohtule kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt täiturile esitatud kaebuses vaidlustatud. Lisaks ei ole täidetud täitemenetluse lõpetamise eeldused. TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile. Käesoleval juhul laekus nõudesumma kohtutäituri ametialasele kontole tühise aresti tagajärjel, võlgnik ei ole laekumist ka heaks kiitnud ning kohtutäitur on tagastanud tema käes olnud summa. Seetõttu ei saa pidada raha laekunuks täitemenetluse kaudu täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ega lugeda nõuet täidetuks ka muul viisil, mistõttu ei ole täidetud TMS § 48 lg 1 p 3 alused täitemenetluse lõpetamiseks. Maakohus nõustus võlgniku seisukohaga, et täitemenetlust ei saa lõpetada, kui see on peatatud. Täitemenetluse peatamise eesmärgiks võib olla võlgniku soov esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 3 alusel võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Sellises olukorras täitemenetluse lõpetamine võib olla hagi tagamise eesmärgiga vastuolus. Kohtumenetluses vaieldakse selle üle, kas avaldajal üldse on nõue võlgniku vastu või on see lõppenud tasaarvestuse teel täitemenetluse väliselt. Sellises olukorras ei saa täitemenetlust lõpetada TMS § 48 lg 1 p-de 2 või 3 alusel. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäiturile menetluskulusid ei hüvitata, siis kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis, et võlgniku menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 720 euro ulatuses ning mõistis need avaldajalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

täitmisteate kättetoimetamist. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et sundtäitmiseks esitatud avaldaja nõue võlgniku vastu ei ole täitmisega lõppenud.

täiteasjas

Kuna avaldaja hinnangul tuleb tema kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks rahuldada, tuleb sellest tulenevalt jätta kõik käesoleva asja menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja hinnangul ei ole võlgniku lepinguliste esindajate tunnitasu määr 180 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

olukorra, kus võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kuivõrd pangakonto arestiti 24.11.2021 ja täitmisteate sai võlgnik kätte alles 29.11.2021, siis on arestimine TMS § 55 p 2 järgi tühine. Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel TMS §-le 55 tuginedes enda pädevust ületanud. Arestimisakti tühisus on seadusest tulenev tagajärg ja kohtutäitur konstateeris selle tagajärje saabumist. Maakohus on oma määruse p-s 11 toonud välja arestimisakti hilinenud kättetoimetamise. Tegelikult sai võlgnik 29.11.2021 kätte nii täitmisteate kui ka arestimisakti ehk arestimise ajal ei olnud võlgnik kätte saanud kumbagi. Tegemist on kohtu lapsus linguae’ga ja maakohus soovis ilmselgelt viidata täitmisteatele. Seda kinnitab maakohtu määruse p 12, mis algab lausega „Erandina võimaldab TMS § 64 lg 2 täituril arestida vara enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmist“. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks TMS § 64 lg-st 2 tulenev erand praegusel juhul ei kohaldunud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.