lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-108768/17

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 17.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-108768/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2019
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusVÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõisteVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-108768/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.08.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2022, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-108768

Tsiviilasi

A. OÜ hagi A.T. OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

1509,81 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

HAGEJA

A. OÜ, rk xxxx, lepinguline esindaja Ingridt Allemann

KOSTJA

A.T. OÜ, rk xxxx, seaduslik esindaja Aleksandr Apolinsky Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A.T. OÜ hageja A. OÜ kasuks põhivõla katteks 1353,92 eurot ning seisuga 17.06.2022 sissenõutavaks muutunud viivised summas 64,79 eurot, tasumisega A. OÜ arvelduskontole nr xxxx SEB Pank.
3.Välja mõista kostjalt A.T. OÜ hageja A. OÜ viivis alates 18.06.2022 kuni põhivõla (1353,92 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 6Otsuse sisu
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 76Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A.T. OÜ hageja A. OÜ kasuks menetluskulude katteks 625 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1.15.03.2022 esitas hageja A. OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 22.04.2022 Viru Maakohtule hagi A.T. OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs A. OÜ müüjana ja ostis A.T. OÜ ostjana 08.10.2021 suuliselt sõlmitud müügilepingu alusel kaera 4,66 tonni hinnaga 260 eurot/tonn + käibemaks, kokku summas 1453,92 eurot. Kaera müümise kohta esitas hageja 13.10.2021 kostjale arve nr xxxx. Nimetatud arvel näidatud kaup oli hageja poolt kostjale toimetatud ja üle antud 18.10.2021, mida tõendab veokiri (CMR) 13.10.2021 nr. xxxx ja veokirjal olev kostja esindaja allkiri ning selles osas pooltel vaidlust ei ole. Kauba eest tasumise tähtaeg oli pooltel kokku lepitud 12.11.2021 ja sama tähtaeg oli näidatud ka arvel. Kostja kauba eest senini tasunud ei ole, v.a. osaliselt 30.11.2021 summas 100 eurot tasumine. Eeltoodust tulenevalt on arvel näidatud summast tasumata veel 1353,92 eurot, mis on hageja põhinõue ning see summa on muutunud sissenõutavaks alates 13.11.2021. Seoses kauba vastuvõtmisega ja kostja poolt arve osalise tasumisega summas 100 eurot on kostja sisuliselt oma võlgnevust põhinõude osas tunnistanud. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus põhinõude osas. Käesoleval juhul on VÕS § 208 lg 1 tähenduses hageja kauba müüjana oma kohustused kostja kui kauba ostja ees nõuetekohaselt täitnud – tarninud ja andnud kauba kostjale üle kokkulepitud asukohas ja koguses. Kostja on ostjana kauba vastu võtnud, kuid jätnud selle eest oma tasumise kohustused täitmata. Hageja hinnangul on tegemist kostja poolt olulise müügilepingu rikkumisega. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja poolne kohustuse rikkumine on VÕS § 103 alusel vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul puudus pooltel arvel näidatud kauba eest tasumisega viivitamise korral eraldi kirjalik kokkulepe kõrgema kui seaduses sätestatud viivisemäära rakendamise kohta. Hageja esitab kostjale arvel näidatud kauba eest tasumisega viivitamisest lähtuvalt seisuga 20.04.2022 viivise nõude kokku summas 47,58 eurot järgmise arvestusmetoodika järgi: 1) arve summalt 1453,92 eurot viivis 5,74 eurot (13.11.-30.11.2021 viivitus 18 päeva, viivisemäär 8 % aastas); 2) arve summalt 1353,92 eurot viivis 41,84 eurot (01.12.2021-20.04.2022 viivitus 141 päeva, viivisemäär 8 % aastas). Nimetatud summas viivised on seisuga 20.04.2022 muutunud sissenõutavaks. Hageja soovib kostjalt ka TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 21.04.2022 kuni põhinõude nõuetekohase tasumiseni VÕS §-is 113 lg 1 sätestatud määras ehk 8 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.26.05.2022 seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja subjektiivne arvamus, et hageja on teadlik põllumajanduse hooajalisest tegevusest ja rahavoogude kõikumisest, ei ole selline asjaolu, mille tõttu pidanuks kohus jätma hagi menetlusse võtmata. TsMS-ust sellist hagi menetlusse võtmata jätmised alust ei tulene. Põhjendamata ja tõendamata on kostja väide, et ta „pidevalt andis teada (e-posti kirjadega ja sms teel, vastates telefonikõnedele), et esitatud arve alusel

toimub tasumine enda toodangu realiseerimisest. Hagejal puuduvad alusel arvata, et hageja arve jääb tasumata vastavalt kirjavahetusele ja eelnevate aastate kogemusel“. Nagu hageja hagiavalduses märkis, olid pooled 08.10.2021 suulise kaera müügilepingu sõlmimisel kokku leppinud kauba eest maksetähtajas 12.11.2021. Kostja ei ole maksetähtaja osas esitanud teistsuguseid tõendeid, mistõttu kostja väited teistsuguste maksetingimuste kohta on paljasõnalised. Tõendamata on ka kostja väide, nagu eksisteeriks poolte vahel mingi kirjavahetus või eelnevate aastate kogemus teistsuguses kauba eest tasumise tähtaegades. Eelnevat hageja seisukohta tõendab ka hageja müügi- ja ostujuhi 02.03.2022 e-kiri kostjale, milles tuletatakse kostjale järjekordselt meelde kaera eest tähtaegselt tasumata jätmist viitega maksetähtajale 12.11.2021. samuti on selles e-kirjas kostjat hoiatatud, et kui kauba eest ei ole vastavalt arvele tasutud 10.03.2022, esitatakse võlanõue (maksekäsu) kiirmenetlusse. Kostja ei ole sellele hageja nõudele vastanud ning viimasel ajal ei võtnud ta enam vastu ka hageja telefonikõnesid Kostja vastuväited

3.17.05.2022 vastuses märgib kostja, et hageja on teadlik, et põllumajandus on hooajaline tegevus ja rahavoog kõigub. Kostja andis pidevalt teada, et arve alusel toimub tasumine enda toodangu realiseerimisest. Hagejal puudub alus arvata, et tema arve jääb tasumata. Menetluskulude tekitamiseks puuduvad asjaolud, kuna puudub dokumentide maht, millega tutvuda. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab et hagi on õiguslikult VÕS § 208 alusel põhjendatud ja nõue on hageja esitatud tõenditega ka tõendatud. Asja lahendamisel arvestatud tõendid on nimetatud hagi asjaolusid käsitlevas punktis, kohus ei pea vajalikuks neid veelkord kohtulahendi põhjendavas osas välja tuua.
6.Kostja ei ole väitnud, et poolte vahel õigussuhe puuduks või et ta oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja arusaam, et ta saab arve tasumist ühepoolse otsustusega edasi lükata kuni tal endal rahavoog tekib, ei ole pooltevahelise lepingulise suhtega kooskõlas ja ei kuulu seetõttu arvestamisele. Kostja on arve tasumise kohustust kinnitanud nii poolte kirjavahetuses kui on õigussuhet tunnistanud ka arve osalise tasumisega. Haginõude arvutusliku osa suhtes kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
8.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud suuline müügileping. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja seda lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hagejal on VÕS

§ 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt.

9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, s.o. 8% aastas, perioodil 13.11.202120.04.2022 kokku summas 47,58 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kuivõrd tegemist on seadusjärgse viivisega ei saa pidada viivisemäära ka kostja jaoks liigselt koormavaks. Seega kuulub hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamisele.
11.Kuivõrd hageja on esitanud TsMS § 367 alusel ka edaspidise viivise nõude seadusjärgses määras (8% aastas), arvestab kohus täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 21.04.2022– 17.06.2022 (k.a) 58 päeva eest põhivõlalt 1353,92 eurolt summas 17,21 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 17.06.2022 seisuga kokku summas 64,79 eurot (47,58 eurot + 17,21 eurot).
12.Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 18.06.2022 kuni põhinõude 1353,92 euro tasumiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
14.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 465 eurot (käibemaksuta).
15.Kohus on seisukohal, et riigilõivu 315 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
16.Hagejale on osutatud õigusabi kokku 3,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks), mis sisaldab hagi aluseks olevate asjaoludega ja dokumentidega tutvumist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist, komplekteerimist ja kohtule esitamist 2,3 h summas 345 eurot (käibemaksuta) ning kostja 17.05.2022 vastuse läbivaatamine ja hageja seisukoha koostamine kostja vastusele – 0,80 tundi summas 120 eurot. Õigusabikulud moodustavad kokku 465 eurot

(käibemaksuta). A. OÜ kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab kantud menetluskuludelt käibemaksu riigilt tagasi.

17.Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (lisandub käibemaks), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Hageja märgitud õigusabi toimingute ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ja mõistlikus ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 310 eurot (3,1h *100 eurot (käibemaksuta)).
18.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku 625 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulud 310 eurot).
19.Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja