Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Vastavalt pankrotimenetluse lõpetamise määrusele jäi võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest saamata raha kogusummas 54 324,90 eurot. Tegemist oli teise järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuetega. Esimese järgu (PankrS § 153 lg 1 p 1 pandiga tagatud) ja kolmanda järgu (PankrS § 153 lg 1 p 3 tähtaegselt esitamata) nõuded puudusid. Võlausaldajad OÜ Haltransa, WW Capital OÜ, OÜ Strandmont, OÜ Fransertal ja MA Kinnisvara Invest OÜ olid äriregistrist kustutatud. Võlgniku poolt laekusid rahalised vahendid usaldusisiku kaudu järgnevalt: 2017 summas 157 eurot, 2018 summas 609 eurot ja 2019 summas 505 eurot (kokku 1 271 eurot). Võlgniku sissetulekute suurusi ja liike arvestades oli tasumine piisav. Eelnevale tuginedes ei olnud alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Määruskaebus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

vabastamise. PankrS § 175 lg 51 kohaselt võib viieaastast tähtaega pikendada kokku seitsme aastani. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Maakohus ei tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ning leidis, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Maakohus tuvastas, et võlgnikku pole mõistetud süüdi pankrotikuriteos. PankrS § 175 lg 1 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma järeldusi piisavalt põhjendanud ning määruskaebuste väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Maakohus on analüüsinud nõuetekohaselt kõiki kohustustest vabastamise eeldusi ja õigesti leidnud, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest. Ringkonnakohus järgib TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid täies mahus. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

võimalusi erinevates tegevusvaldkondades ja mitmel kohal ka periooditi töötanud. Äritegevuse alustamisega kaasnevad paratamatult riskid ja võlgniku selgitused, miks ta juhatuse liikme tasu ei saanud, on mõistetavad. Vahemikus oktoober 2017 - september 2019 tegi võlgnik regulaarseid sissemakseid usaldusisiku pangakontole. Usaldusisik maksis välja raha võlausaldajatele jaotise alusel. Praegusel juhul on panga etteheited alusetud.

võlgniku huvides. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.