Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Osaühingu kaudu). Üürnik ei täitnud paraku nõuetekohaselt Üürilepingust tulenevaid maksekohustusi, jäädes järjepidevalt võlgu nii üüri- kui kõrvalkulude maksetega. Hageja oli seetõttu sunnitud korduvalt esitama erinevaid meeldetuletusi ja nõudekirju. Hageja oli valmis Üürnikule veelkord vastu tulema ning nii sõlmisid pooled 23.09.2019 (viimase digitaalallkirja andmise kuupäev) võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus Üürnik tasuma Üürilepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 11 040,77 eurot kaheteist kuu jooksul igakuiste osamaksetega summas 920 eurot. Kahjuks ei täitnud Üürnik võla tasumise kokkulepet nõuetekohaselt, samuti jäi Üürnik võlgu jooksvate üüri- ja kõrvalkulude maksetega, mistõttu võlgnevus ajas üha suurenes. Üürnik (ega Käendajad) ei tasunud võlgnevust ka vaatamata hageja poolt korduvate nõudekirjade ja meeldetuletuste esitamisele. Kuna hageja ei pidanud kujunenud olukorras enam võimalikuks üürisuhet jätkata, esitas hageja 27.10.2020 Üürnikule ülesütlemisavalduse, millega ütles Üürilepingu alates 27.10.2020 erakorraliselt üles. Ühtlasi teatas hageja üürileandja pandiõiguse teostamisest ja keelas Üürnikul üüripinnalt vallasasjade eemaldamise. Lisaks esitas hageja 30.10.20204 Üürnikule pankrotihoiatuse. Üürnik eiras paraku asjade eemaldamise keeldu ning eemaldas omavoliliselt üüripinnalt kõik vähegi väärtust omava vara. Sellega muutis Üürnik võimatuks seadusest tuleneva üürileandja pandiõiguse teostamise. Samuti ei ole Üürnik ega Käendajad teinud hagejale Üürniku võlgnevuste katteks mis tahes summas makseid. Hageja on Üürilepingu ülesütlemise järel (hoolimata Üürniku õigusvastasest käitumisest) teinud korduvalt jõupingutusi asja kohtuväliseks lahendamiseks. Eelnevat arvestades ei jää hagejal oma õiguste kaitseks üle muud, kui pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Hageja palub mõista A. S.lt (S.) hageja Digitalstar OÜ kasuks välja: võlgnevus summas 84 143,96 eurot (kaheksakümmend neli tuhat ükssada nelikümmend kolm eurot ja üheksakümmend kuus senti), milline võlgnevus koosneb järgnevast: üürilepingust tulenev üürivõlgnevus 24 561,84 eurot; üürilepingust tulenev kõrvalkulude võlgnevus 2666,68 eurot; ruumide koristamise kulud 1480,80 eurot; kahjuhüvitis saamata jäänud üüri ja tekkinud kõrvalkulude katteks 26 725,32 eurot; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28 709,32 eurot; alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (27.04.2021) viivis arvestatuna põhivõlgnevuse (kahjuhüvitis saamata jäänud üüri ja tekkinud kõrvalkulude katteks) 26 725,32 eurot (kakskümmend kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot ja kolmkümmend kaks senti) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras kuni eelviidatud põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Piirata kostja A. S. (S.) vastutus käesolevas nõudes märgitud viivise tasumise eest 203 456,04 euroga. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtu selgitused Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada postiga ega epostiga ning kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 1200 eurot ja õigusabikulud 1897,50 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (86281,99 eur), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et tegemist on mahuka äriruumi üürivaidlusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 1897,50 eurot (ajakulu 11,5 tundi, 165eur/tund, sh 11 tundi 15 min hagi koostamise kulu ja 15 min menetluskulude nimekirja koostamise kulu). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 3097,50 eurot (1200+1897,50). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3097,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.