lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-127774/34

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 21.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-127774/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-19
Avaldus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-10-16
küsin
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-10-20
Eraisik
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-08-03
Vastus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-27
Taotlus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-09-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 128 lg 2Hüvitatava kahju liigidTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Themis Õigusbüroo OÜ12803543(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese

Hagihind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja

Kostja

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. detsember 2021 nr 2-20-127774 Themis Õigusbüroo OÜ hagi H.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 6010,39 eurot Silvi Maiste Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543; aadress Narva mnt 5, Tallinn, Harju maakond) jurist Tanel Riivits (Riivits legal&finance OÜ; e-post [email protected]) H.V. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx; e-post [email protected] , [email protected] )

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista H.V.lt (xxxx) Themis Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 4000 eurot, intress summas 1200 eurot, viivised perioodi 07.01.2020 – 18.12.2020 summas 303,39 eurot, kahju hüvitis (menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtutäituri kaudu) summas 72 eurot ning kahjuhüvitis ((kohtuvälised õigusabikulud) summas 115 eurot, kokku 5690,39 eurot.
3.Välja mõista H.V.lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks alates 19.12.2020 viivis põhinõudelt 4000 eurolt põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 4000 euroga.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 632Apellatsioonitähtaeg
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
5.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
6.Välja mõista H.V.lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 1059,50 eurot.
7.Välja mõista H.V.lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamiskord TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagiavaldus Endine võlausaldaja xxxxxx xxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, edaspidi kui endine võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 06.09.2019.a kirjaliku laenulepingu, mille p 1.1 alusel andis endine võlausaldaja kostjale laenu summas 4000 eurot. Vastavalt endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p-le 1.2 andis endine võlausaldaja laenusumma kostja kasutusse laenulepingu sõlmimise päeval sularahana. Laenusumma kättesaamist tõendab kostja poolt omakäelisena allkirjastatud laenusumma üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega ei ole laenusumma üleandmine endiselt võlausaldajalt kostjale vaieldav. Vastavalt endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punktile 2.1 kohustus kostja tagastama laenusumma hiljemalt 06.01.2020.a. Kostja laenusummat kokkulepitud tähtpäevaks ei tagastanud. Laenusumma on muutunud sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva saabumisega 07.01.2020.a. Lisaks kohustus kostja tasuma laenulepingu p 2.3 alusel intressi arvestusega 400 eurot kuus millele vastab intressimäär 10% kuus. Intresse kohustus kostja tasuma perioodi 06.09.201906.01.2020.a kohta s.o 4 kuu ulatuses. Kostja ei ole intressi tasumise kohustust kohaselt täitnud. 25.06.2020.a loovutas endine võlausaldaja nõudeõiguse kostja vastu hagejale. 03.07.2020.a saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõude loovutamise teatise koos võlanõudega, millega määras kostjale täiendava tähtaja rahaliste kohustuste täitmiseks. Määratud tähtpäevaks s.o 08.07.2020.a kostja kohustust ei täitnud ega esitanud nõudele ja nõude loovutamisele mistahes vastuväiteid. Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist koos lisandunud kõrvalnõuetega. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud kostjaga võlgnevuse tasumise osas kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, esitas hageja 16.07.2020.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 07.08.2020.a tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kostjale makseettepaneku. Makseettepaneku kättetoimetamine kostjale ei olnud tulemuslik, millest tulenevalt andis hageja lepinguline esindaja menetlusdokumendid kostjale kättetoimetamiseks kohtutäitur Janek Pool kaudu. Kohtutäituri vahendusel oli dokumentide kättetoimetamine tulemuslik. Dokumendid toimetati kostjale kätte 20.11.2020.a. 25.11.2020.a esitas kostja makseettepanekule ainetu vastuväite. 07.12.2020.a tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumääruse, millega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja lahendamise üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Endise võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping. Endine võlausaldaja on täitnud oma lepingulise kohustuse, andes kostjale üle rahasumma laenulepingus näidatud suuruses ja viisil. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust laenusumma tagastamise tähenduses täitnud. Hageja on nõudeõiguse kostja vastu omandanud 25.06.2020.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Seega on hagejal kostja vastu lepingulisest suhtest tulenevad rahalised nõuded. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma hiljemalt 06.01.2020. Seega muutus laenusumma sissenõutavaks 07.01.2020.a. Hageja nõuab põhikohustuse täitmist ehk laenusumma 4000 euro tagastamist. Endine võlausaldaja ja kostja on laenulepingu p-s 2.3 leppinud kokku intressi lisandumises arvestusega 400 eurot kuus, millele vastab intressimäär 10% kuus. Laenulepingujärgselt oli endisel võlausaldajal õigus saada intressi perioodi 06.09.2020 kuni 06.01.2020 kohta, s.o 4 kuu ulatuses. Kostja ei ole tasunud intressimakseid kohaselt. Kostja on tasunud ainult 1 intressimakse s.o 400 eurot (10.10.2019). Hageja nõuab kostjalt intressivõla tasumist kogusummas 1200 eurot.

Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Hageja on viiviseid arvestanud alates 07.01.2020, mil laenu põhisumma muutus sissenõutavaks. Arvestuslik viivis alates 07.01.2020.a kuni hagiavalduse esitamiseni on 303,39 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud põhimõttest. Hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 72 eurot, mis tekkis antud tsiviilasja raames menetlusdokumentide kättetoimetamisega seoses. Kostja vältis menetlusdokumentide vastuvõtmist ning andis sellega seoses hagejale põhjuse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks alternatiivset viisi. Seoses sellega on kostja põhjustanud hagejale otsese varalise kahju täiendavate kulude tekitamisega seoses. Kõnealuse kulu on hageja tasunud. Lisaks on hageja kasutanud oma õiguste maksmapanekuks õigusabi. Selles osas tekkis tal kulu 115 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 1 (ühele) töötunnile. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises ning nõude esitamises kostjale. Ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi. Kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt kandis hageja rahalist kahju kohtueelsete õigusabikulude ja menetlusdokumentide kättetoimetamise tähenduses, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja põhjendused Kostja ei tunnista hagi ja väidab, et tema ei ole vaidlusalust laenulepingut sõlminud. Kostja väidab, et viibis 22.07.2019 – 31.01.2020 xx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxx- xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx ning ei saanud 06.09.2019 laenulepingut sõlmida. Kohtu põhjendused

1.Kostja ainuke vastuväide hagile tugineb asjaolul, et kuna ta viibis lepingu sõlmimise ajal (06.09.2019) xx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx siis ta ei saanud kõnealust lepingut sõlmida.
2.Kostja on esitanud kohtule tõendina xx xxxxxxxx xxxxxx teatise, mille kohaselt ta viibis xxxxxxxxx xxxxxxxx perioodil 22.07.2019 – 31.01.2020.
3.Hageja on seisukohal, et kostja väide ei anna alust jätta hagiavaldus rahuldamata. Esitatud tõend ei ole ühekülgselt piisav ega selge hindamaks laenulepingu allkirjastamise võimatust. Kostja vastusest ega sellele lisatud tõendist ei ilmne statsionaarse teenuse olemus ning rakendumine kostja näitel. Seega tuleb lähtuda asjaomase xxxxxxxxxxx veebilehel (https://xxx.xx/xxxxxxxxxxxxxxx-xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/) olevast informatsioonis: Teenusele tulek ja teenusel viibimine on vabatahtlik ning põhineb inimese enda motivatsioonil. Antud asjaolust tulenevalt on ilmne, et statsionaarne teenus ei ole olemuselt nn range või poolkinnisel režiimil toimuv. Teisisõnu, kostja õigused ja liikumisvabadust statsionaarsel ravil viibides ei piiratud osaliseltki. Kuivõrd statsionaarsel teenusel viibimine ei välista kostja õigust inimestega suhelda ja kohtuda, siis pelgalt statsionaarsel teenusel viibimise fakt tol ajal iseenesest ei muutnud imperatviiselt laenulepingu sõlmimist ja raha saamist võimatuks. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb oma positsiooni kaitseks tõendada asjaolu, et statsionaarsel teenusel viibimine oli takistav asjaolu laenulepingu sõlmimiseks. Seni esitatud tõendist absoluutset takistavat asjaolu ei ilmne. Juhul kui kostja ei suuda takistavat asjaolu tõendada ja põhistada, tuleb kostja vastavasisuline vastulause jätta arvestamata.
4.Kostja ei ole kohtule rohkem tõendeid esitanud ning kostja ei ole hagiavaldusele ka rohkem vastuväiteid esitanud.
5.Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud xx xxxxxxxx xxxxxx teatisest ei nähtu, et kostja ei saanud nimetatud perioodil laenulepingut allkirjastada. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimise võimatust.
6.VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
7.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
8.Kostja sai laenu summas 4000 eurot intressimääraga 10% kuus. Vastavalt laenulepingu punktile 2.1 kohustus kostja tagastama laenusumma hiljemalt 06.01.2020.a. Kostja laenusummat kokkulepitud tähtpäevaks ei tagastanud. Laenusumma on muutunud sissenõutavaks seoses maksetähtpäeva saabumisega 07.01.2020.a.
9.Laenulepingujärgselt oli endisel võlausaldajal õigus saada intressi perioodi 06.09.2020 kuni 06.01.2020 kohta, s.o 4 kuu ulatuses. Kostja ei ole tasunud intressimakseid kohaselt. Kostja on tasunud ainult 1 intressimakse s.o 400 eurot (10.10.2019). Hageja nõuab kostjalt intressivõla tasumist kogusummas 1200 eurot.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Hageja on viiviseid arvestanud alates 07.01.2020, mil laenu põhisumma muutus sissenõutavaks. Arvestuslik viivis alates 07.01.2020.a kuni hagiavalduse esitamiseni on 303,39 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju.
13.VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Vastavalt VÕS § 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
14.Hageja esitab kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 72 eurot, mis tekkis antud tsiviilasja raames menetlusdokumentide kättetoimetamisega seoses. Kostja vältis menetlusdokumentide vastuvõtmist ning andis sellega seoses hagejale põhjuse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks alternatiivsel viisi. Seoses sellega on kostja põhjustanud hagejale otsese varalise kahju täiendavate kulude tekitamisega seoses. Kõnealuse kulu on hageja tasunud. Lisaks on hageja kasutanud oma õiguste maksmapanekuks õigusabi. Selles osas tekkis tal kulu 115 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 1 (ühele) töötunnile. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises ning nõude esitamises kostjale.
15.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4000 eurot, intress summas 1200 eurot, viivised summas 303,39 eurot ning kahjuhüvitis 187 eurot (72+115), kokku 5690,39 eurot.
16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise. Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud põhimõttest. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti
18.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
20.Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjana riigilõivu summas 450 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 609,50 eurot, kokku 1059,50 eurot.
21.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 115 eurot (ilma käibemaksuta) aktsepteeritav. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 2-16-3785, p 31.4.). Samuti leiab kohus, et esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 5,3 tundi on põhjendatud ja mõistlik.
22.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud kokku summas 1059,50 eurot.
23.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja