lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-8692/12

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8692/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2209
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 157 lg 1, 2Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineTsÜS § 159 lg 1, 2Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisegaTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 2231 lg 1TMS § 49 lg 2Täitemenetluse lõpetamise tagajärjedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTSÜS § 157 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TCM Estonia OÜ12003417

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-8692

Tsiviilasi

Airi Kivitsa avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 084/2021/2850

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TCM Estonia OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Vastustaja (avaldaja): Airi Kivits (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta TCM Estonia OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. septembri 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TCM Estonia OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine
VÕSRS § 9 lg 4Aegumine

ASJAOLUD

1.Airi Kivits (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 084/2021/2850. Avalduse kohaselt on täiteasi kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses, täidetakse täitedokumendist nr 2-09-9919 tulenevaid nõudeid (Tartu Maakohtu 11. juuni 2009. a otsus ja 14. mai 2010. a määrus). Täitedokumendid esitati esimest korda kohtutäiturile 13. augustil 2009 ja 9. detsembril 2010. Avaldaja pöördus taotlusega ka kohtutäituri poole, kuid kuna sissenõudja vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpetanud kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel menetlust. Avaldaja selgituste kohaselt esitas sissenõudja 19. veebruaril 2021 kohtutäiturile avaldused täiteasjade nr 084/2009/2781 (menetlust alustati 13. augustil 2009) ja 084/2010/3887 (menetlust alustati 9. detsembril 2010) lõpetamiseks, millised kohtutäitur ka lõpetas. Seejärel esitas sissenõudja 22. veebruaril 2021 kohtutäiturile uuesti täitmisavalduse ja samad täitedokumendid täitemenetluse läbiviimiseks. Uue täiteasja nr on 084/2021/2850.
2.TCM Estonia OÜ (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ja taotles selle läbi vaatamata jätmist. Täitemenetlus ei ole aegunud, mistõttu pole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Kohtutäitur on põhjendatult sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse lõpetanud ja seejärel uue täitmisavalduse alusel algatanud uue täiteasja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg 2 järgi ei loeta aegumist katkenuks kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks, täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (315 SE) on rõhutatud, et olukorras, kui täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ja sama dokument esitatakse uuesti täitmiseks, langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt) ära ja uue avalduse esitamine peab mahtuma aegumistähtaja sisse, mille arvestamine algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kehtiv regulatsioon küll võimaldab täitmise aegumist pikendada, kuid mitte lõpmatuseni. Seega ei saa olla vaidlust, et TsÜS § 159 lg 1 kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkenud alates uue täitmisavalduse esitamise hetkest ning aegumine (s.o TSÜS § 157 lg 1 kohaselt 10 aastat) on samast hetkest alates alanud uuesti.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 28. septembri 2021. a määrusega avalduse ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude

täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Võlaõigusseaduse (VÕS), TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

1.märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 1. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 1. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu
17.oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 2039. ja 2040. aastal. Täitedokumentidest tulenevad nõuded ei olnud seega 1. märtsil 2011 aegunud. Aegumistähtaja ümberarvutamise alguskuupäevaks on VÕSRS (21. märtsi 2016 redaktsioon) kohaselt 5. aprill 2011, seega sai täiteasjas nr 084/2021/2850 nõude täitmine aeguda kõige varem alates 5. aprillist 2021. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitemenetluse registrist nähtuvalt esitati kohtutäiturile täitmisavaldus täitmisasjas nr 084/2021/2850 22. veebruaril 2021 ning 24. veebruaril 2021 koostati täitmisteade. Samad nõuded oli täitmisel täiteasjas nr 084/2009/2781, mis algatati
13.augustil 2009 ja täiteasjas nr 084/2010/3887, mis algatati 9. detsembril 2010. Mõlemad täitemenetlused lõpetati sissenõudja avalduse alusel 24. veebruaril 2021. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega esmakordsel esitamisel
13.augustil 2009. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest on möödunud enam kui TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg. TMS § 2231 lg 1 kohaldamiseks tuleb arvestada kuupäeva, millal täitedokument anti esimest korda täitmisele. Asjaolu, et vahepeal on esialgsest täitemenetlusest loobutud ning algatatud järgmine, ei oma mõju täitemenetluse aegumisele, sest tulenevalt täitemenetluse lõpetamise ja uue täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS-i redaktsiooni § 159 lg-st 2 (24. mai 202031. märts 2021), ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi. 1. aprillist 2021 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 159 lg 1 sõnastus järgmine: „Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.“ Nimetatud seadusemuudatus tehti TsÜS-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldas sätte varem kehtinud sõnastus (enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 159 lg 2 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks mh juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel (täitedokument võetakse tagasi). Riigikohtu hinnangul tuleb „täitedokumendi tagasivõtmiseks“ viidatud sätte tähenduses lugeda eelkõige TMS § 48 lg 1 p 1 järgset täitemenetluse lõpetamist sissenõudja avaldusel alusel ning sel juhul ei loeta aegumist katkenuks, vaid aegumist arvestatakse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse

korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). Seega olukorras, kui täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ja sama täitedokument esitatakse uuesti täitmiseks, langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt) ära ja uue avalduse esitamine peab mahtuma aegumistähtaja sisse, mille arvestamine algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kehtiv regulatsioon küll võimaldab täitmise aegumist pikendada, kuid mitte lõpmatuseni. Eelnõu eesmärk on ka selline võimalus kaotada ja välistada olukord, kus sama täitedokumendi korduva täitmiseks esitamisega oleks kunstlikult võimalik aegumistähtaega pikendada rohkem kui 10 aastat. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool saab menetlustoimingutega mõjutada aegumistähtaja pikkust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). Eeltoodust tulenevalt on täitedokumendist tulenevate nõuete osas nii täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumisest kui ka esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat ja täitedokumendist tulenevad nõuded seetõttu aegunud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning selle tulemusena asunud ekslikule seisukohale, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud. Maakohus on ekslikult jätnud tähelepanuta, et TsÜS § 159 lg 1 kehtib viidatud sõnastuses alates
1.aprillist 2021, ent kohaldada tuleb sõnastust, mis kehtis seisuga 22. veebruar 2021 ning mis nägi ette, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Käesoleval juhul on TsÜS § 159 lg 1 (s.o kuni 01.04.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkenud alates sissenõudja poolse uue täitmisavalduse esitamise hetkest (22. veebruaril 2021) ning aegumine (s.o TsÜS § 157 lg 1 kohaselt 10 aastat) on samast hetkest alates alanud uuesti. Riigikohus on eelviidatud olukorra kohta selgitanud, kehtiv õigus ei piira sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldust käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks (vt Riigikohtu
13.detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16664, p 21). TsÜS § 159 lg 2 järgi ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks, täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. „Täitedokumendi tagasivõtmiseks" viidatud sätte tähenduses tuleb lugeda eelkõige TMS § 48 lg 1 p 1 järgset täitemenetluse lõpetamist sissenõudja avalduse alusel. Sel juhul ei loeta aegumist samuti katkenuks ja aegumist arvestatakse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29 ja eelviidatud otsus nr 2-15-16664, p 21). Eelnevat on selgitatud ka täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (315 SE).
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Avaldaja hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud, samuti on maakohus õigesti kohaldanud nii materiaal- kui ka menetlusõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
7.Asjas on peamine vaidlus selle üle, kas täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmise aegumine katkes ja algas uuesti sissenõudja poolt samade täitedokumentide alusel uue avalduse esitamisel ning 24. veebruaril 2021 kohtutäituri poolt uue täitemenetluse algatamisega.
1.aprillist 2021 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 159 lg 1 sõnastus järgmine: „Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.“ Kuivõrd sissenõudja esitas täitmisavalduse enne 1. aprilli 2021, tuleb praeguses asjas kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sissenõudja 22. veebruari 2021 täitmisavalduste kohtutäiturile esitamise ajal kehtis TsÜS § 159 lg 1 järgmises redaktsioonis „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. TsÜS § 159 lg-t 1 muudeti TsÜS-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 22. märts 2021, 1). Seaduse eelnõu seletuskirja (315 SE) kohaselt võimaldas sätte varem kehtinud sõnastus (enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p-i 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja täitemenetluste nr 084/2009/2781 ja nr 084/2010/3887 lõpetamise avalduse kohtutäiturile 19. veebruaril 2021. Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused 24. veebruari 2021. a otsustega. Sissenõudja esitas uue täitmisavalduse täitemenetluste algatamiseks 22. veebruaril 2021 ehk enne täitemenetluste lõpetamise otsuse tegemist.
8.Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja tõlgendus, mille kohaselt katkestas tema nõude aegumise täitmisavalduse tagasivõtmine ja uue täitmisavalduse esitamine, ei ole TsÜS § 159 lg 1 eesmärgiga kooskõlas ja nõustub maakohtu seisukohaga, et 10-aastane aegumistähtaeg ei katkenud ega alanud uuesti veebruaris 2021. Nähtuvalt eelviidatud seaduseelnõu seletuskirjast, on ka seadusandja olnud seisukohal, et vaatamata enne 1. aprilli 2021 kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastusele, ei olnud seaduse mõttega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt sai sissenõudja täitmisavalduste korduva esitamisega aegumistähtaega kunstlikult pikendada. Praeguses asjas ei ole sissenõudja põhjendanud, miks ta palus esimese täitemenetluse lõpetamist ning esitas seejärel kohe uue täitmisavalduse. Ringkonnakohtu hinnangul saab sissenõudja tegevusest järeldada seda, et sissenõudja eesmärgiks oli üksnes nõude aegumise tähtaega kunstlikult pikendada, mis ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada praeguses asjas enne 1. aprilli 2021 kehtinud TsÜS § 159 lg-t 1, vaatamata selle sõnastuslikule erinevusele, sarnaselt praegu kehtiva TsÜS § 159 lg-ga 1, st ka varem kehtinud TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkestas aegumise üksnes esmakordne täitmisavalduse esitamine.
9.Teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda ka määruskaebuses viidatud Riigikohtu praktika. Vastupidi ka Riigikohus on pidanud ebamõistlikuks võimalust pikendada aegumistähtaega korduva täitmisavalduse esitamisega (vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). Määruskaebuses viidatud Riigikohtu 13. detsembri 2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16664 (p 21) on Riigikohus leidnud, et kehtiv õigus ei piira

sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks. Riigikohus ei võtnud selles otsuses seisukohta, et uue täitmisavalduse esitamine katkestab nõude aegumise, vaid leidis, et sel juhul tuleb aegumist arvestada nõude sissenõutavaks muutumisest.

10.Kuna jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg alates 5. aprillist 2011 (TsÜS § 157 lg 1), aegus vaidlusalune nõue igal 5. aprillil 2021. Seega on maakohus avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldanud põhjendatult. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldajal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur Peeter-Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja