Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord 1(4)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 10.06.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse T. L. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 11.06.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduse kõrvaldamiseks. Kohtumääruses märkis kohus, et hagiavalduses esitatud sissenõutavaks muutunud intressinõue on ebaselge. Hagiavalduses ei olnud esile toodud sissenõutavaks muutunud intressinõude täpset arvestuskäiku. Hagejal tuli kohtule esitada iga põhiosamaksega seonduvalt intressiarvestuse metoodika. Kohtul ega kostjal ei ole hagiavaldusest nähtuvalt võimalik loogiliselt jälgida intressinõude kujunemist. Hagejal tuli seega hagiavaldust muuta ja esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus. 14.07.2020 esitas hageja vastuse kohtunõudele, milles tugines VÕS § 8 lg 1 ja 2, § 9 lg 1 ja VÕS § 23 lg 1. Vastuse asjaolude kohaselt on pooled lepingu põhitingimustena kokku leppinud selles, et kostja tasub laenu summas 5600 eurot koos intressiga summas 3823,45 eurot, lepingutasuga summas 112 eurot ja haldustasuga summas 108 eurot tagasi maksegraafiku alusel 72 osamaksega. Hageja viitas, et on arvestanud lepingus välja intressi summa, st väljamakstavalt laenult kuni laenuperioodi lõpuni. Lepingus lepiti kokku maksegraafikus, st iga 2(4)

osamakse põhiosas, intressis ja haldustasus ning selles, et osamaksed on kuni laenu summa tagastamise lõpptähtpäevani võrdsed, välja arvatud graafikujärgne viimane makse, mis erineb teistest osamaksetest ümardamise tõttu. Hageja märkis hagis, et kostjal on tasumata intress alates esimesest osamaksest. Hageja on arvestanud tasumata intressi alates esimesest osamaksest kuni lepingu lõppemisele eelnenud osamakseni. Kostjal oli kohustus tasuda 20.11.2017 osamakse 132,46 eurot, mis koosnes põhiosast 63,34 eurot, intressist 67,62 eurot, haldustasust 1,50 eurot; 20.12.2017 osamakse 132,46 eurot, mis koosnes põhiosast 43,76 eurot, intressist 87,20 eurot, haldustasust 1,50 eurot; 20.01.2018 osamakse 132,46 eurot, mis koosnes põhiosast 41,56 eurot, intressist 89,40 eurot, haldustasust 1,50 eurot; 20.02.2018 osamakse 132,46 eurot, mis koosnes põhiosast 42,24 eurot, intressist 88,72 eurot, haldustasust 1,50 eurot; 20.03.2018 osamakse 132,46 eurot, mis koosnes põhiosast 51,45 eurot, intressist 79,51 eurot, haldustasust 1,50 eurot. Kostja tasus esimese osamakse 20.11.2017 intressi osaliselt summas 36,66 eurot, millest tulenevalt on kostjal tasumata 20.11.2017 osamakse intress summas 30,96 eurot (67,62 - 36,66). Kostjal on tasumata 20.12.2017, 20.01.2018, 20.02.2018, 20.03.2018 osamaksete intressid täielikult, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostjal intressi võlgnevus kokku summas 375,79 eurot (30,96 + 87,20 + 89,40 + 88,72 + 79,51). 20.07.2020 kohtumäärusega keeldus kohus OÜ Aktiva Finants hagi T. L. vastu intressi nõudes 375,79 eurot, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse Aktiva Finants hagi T. L. vastu järgmised nõuded: põhivõlgnevus 5536,66 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2228,51 eurot (periood 29.03.2019 kuni 10.06.2020) ning põhinõudelt 5536,66 eurolt VÕS § 113 lg-s teises lauses sätestatud määras täiendav viivis alates 11.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 05.10.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (05.11.2020) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub välja mõista kostjalt hagis 30.10.2017 Inbank AS ja kostja vahel sõlmitud 3(4)

laenulepingust nr XXXXX tekkinud põhivõlgnevuse 5536,66 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2228,51 eurot (periood 29.03.2019 kuni 10.06.2020), ja alates 11.06.2020 põhinõudelt 5536,66 eurolt viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palus hagis välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1100 eurot (sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 600 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 600 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 740 eurot (500+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.