Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi Raine Roosi (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud Kompromissileping / Võlatunnistus nr XXX, XX.XX.XXXX. Hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt Krediidipank sihtlaen Nr. XXX, XX.XX.XXXX, Krediidipank sihtlaen Nr. XXX, XX.XXX.XXXX, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3904,68 eurot ja viivised summas 1916,56 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kompromissisummas 7288,47 eurot (sh põhinõue 3904,68 eurot, lepingutasu 20,00 eurot ja enne 25.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1866,88 eurot), viivise põhinõudelt 3904,68 eurot alates 16.04.2018 kuni 30.12.2019 summas 1461,91 eurot, võla sissenõudekulu 35,00 eurot ning hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude 3904,68 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määra 0,06% päevas ning arvestada viivist alates 31.12.2019. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 23.04.2020 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 500 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 120 eurot, sh käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 600 euro ulatuses – riigilõiv 500 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot, arvestades et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised (TsMS § 175 lg 1). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.