2-19-3038/16 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.AS Olerex (hageja) esitas 26.02.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse POLAR-TRANS OÜ (kostja I) ja Heikki Kummisaar (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 26 988,61 eurot (sh põhivõlg 23 477,08 eurot ja viivis 3511,53 eurot). Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista viivise 0,15 % päevas alates 26.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XX.XX.XXXX hageja ja kostja I kliendikaardi lepingu nr XXX. Lepingu objektiks olid kostjale I müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastati ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. Hageja ja kostja II sõlmisid XX.XX.XXXX käenduslepingu, mille alusel kostja II kohustus hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 30 000 eurot. Kostja I on saanud hagejalt vastavalt poolte vahel sõlmitud kliendikaardi lepingule krediiti, mis on jäänud hagejale lepingu kohaselt tagastamata. Kostja I on jätnud tasumata viis hageja poolt esitatud arvet kogusummas 23 477,08 eurot. Nimetatud arvete tasumise tähtpäev on möödunud ja kostja I ei ole seega oma lepingulist kohustust tähtaegselt täitnud. Kostjal I on hagejale tasumata viivisearved kogusummas 2603,01 eurot. Lisaks on perioodil 01.0225.02.2019 tähtaegselt tasumata põhiarvelt arvestatud viivist kokku 908,52 eurot. Viivisevõlgnevus on kokku summas 3511,53 eurot. Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et hageja ei ole tõendanud lepingutingimusi ega kauba üleandmist. Kostjale I väljastatud kaartide nimekiri on esitatud hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingus. Kostjale I esitatud arvete juures on detailsed aruanded, millest nähtub, millal, missuguses teenindusjaamas, missuguse kaardiga ja millises koguses kostja I kütust või muid kaupu tarbis. Arvestades, et kostja I on alates 2016. aasta oktoobrikuust igakuiselt hageja teenindusjaamas kütust tankinud ning arveid tasunud, oli poolte vahel lisaks sõlmitud lepingu(te)le välja kujunenud praktika, mida mõlemad pooled täitsid. Hageja ei nõustunud kostjatega, et tõendamata on kauba ostuhind. Pooled on kliendikaardi lepingu üldtingimuste p-s 3.1 kokku leppinud, et tehingud registreeritakse tanklates kehtivas jaehinnas, mille kohta väljastatakse kliendile ostukviitung. Hinnad ning allahindlused on kajastatud arvetel ning arvetele lisatud detailsetes aruannetes. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, kuna kostjale I esitatud arvete tasumise tähtajad on möödunud. Kostja I on kinnitanud, et soovib arvet ja teavitusi e-posti teel aadressile [email protected]. Isegi juhul, kui kostja I ei saanud arveid, oli lepingu kohaselt tema kohustuseks hagejat sellest teavitada. Kostjad on pooltevahelises kirjavahetuses kinnitanud, et on võlgnevuse olemasolust teadlikud ning tunnistanud oma maksekohustust.

3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Esitatud tõendite kohaselt sõlmisid AS Olerex ja POLAR-TRANS OÜ XX.XX.XXXX (hagis märgitud XX.XX.XXXX) kliendikaardi lepingu nr XXX (tl 10-11), mille objektiks olid müüja poolt ostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklatest Olerexi kliendikaartide alusel. XX.XX.XXXX sõlmisid AS Olerex ja Heikki Kummisaar käenduslepingu (tl 14-15), millega Heikki Kummisaar kohustus AS-i Olerex ees vastutama AS-i Olerex ja POLARTRANS OÜ vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu nr XXX nõuetekohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 30 000 eurot (käenduslepingu p-d 1.1-1.2). Kliendikaardi lepingu üldtingimuste p 3.6 järgi kohustus POLAR-TRANS OÜ tasuma kliendikaardiga sooritatud ostude eest arvel näidatud ulatuses ja maksetähtajaks AS-i Olerex näidatud arveldusarvele või sularahas AS-i Olerex tankla kassasse. Hagiavalduse kohaselt on POLAR-TRANS OÜ jätnud tasumata 31.10.2018 arve nr XXX maksetähtajaga 01.12.2018 summas 4966,79 eurot, 15.11.2018 arve nr XXX maksetähtajaga 16.12.2018 summas 6225,57 eurot, 30.11.2018 arve nr XXX maksetähtajaga 31.12.2018 summas 5714,26 eurot, 15.12.2018 arve nr XXX maksetähtajaga 15.01.2019 summas 5132,28 eurot, 31.12.2018 arve nr XXX maksetähtajaga 31.01.2019 summas 1938,18 eurot (arved tl 1726). Kokku on POLAR-TRANS OÜ jätnud tasumata arved summas 23 477,08 eurot. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate vastuväited põhinõudele on paljasõnalised ning otsitud, sisulisi argumente kostjad hageja nõudele esitanud ei ole. Hageja esitas koos hagiga nõude tõendamiseks tõendid, sellises olukorras ei ole kostja üldsõnalised vastuväited piisavad tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1. Kostjad vaidlevad vastu müüdud kauba hinnale ning sellele, et kostjad on kaupa saanud. Kliendikaardi lepingus nr O021859 on nimetatud väljastatud maksekaartide andmed, sh kaardi tüüp, kaardi number, kaardi nimi, kaardi olek ning limiit. Kostja I ei ole väitnud, et ta ei ole lepingus märgitud maksekaarte saanud. Hageja poolt esitatud arvete juures on detailsed aruanded, millest nähtub, millal, missuguses teenindusjaamas, missuguse kaardiga kostja I kütust või muid kaupu tarbis. Samuti on aruandest näha tarbitud kütuse või muu kauba kogus ja hind. Kliendikaardi lepingu üldtingimuste p-st 3.1 tuleneb, et tehingud

registreeritakse tanklates kehtivas jaehinnas, mille kohta väljastatakse kliendile ostukviitung. Lepingujärgseid allahindlusi arvutatakse ja rakendatakse kliendile Olerexi kaardikeskuses arve väljastamisel. Seega on hinnad ning allahindlused kajastatud arvetel ning nendele lisatud detailsetes aruannetes. Kostjad on põhivõlgnevusele vastu vaielnud, leides, et hageja ei ole tõendanud kostjale I iga arves nimetatud kauba üleandmist. Samas ei ole kostjad väitnud, et nad ei ole arvetel märgitud kaupu ja teenuseid saanud. Hageja on varasemalt osutatud teenuste ja kaupade eest esitanud arved ning kostja I on neid tasunud. Samuti on kostjad 2019.a alguses e-kirjavahetuses kinnitanud, et on võlast teadlikud ning tunnistanud oma maksekohustust hageja ees (tl 81). POLAR-TRANS OÜ, olles saanud kauba, ei ole selle eest tasunud. Hageja nõue müüdud kauba eest tasu väljamõistmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on AS-i Olerex poolt käesolevas kohtuasjas esitatud arved tasunud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 23 477,08 eurot. VÕS § 113 lg 1 I lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kliendikaardi lepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt oli rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel AS-il Olerex õigus nõuda tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostjad on viivisenõudele vastu vaielnud, leides et viivise arvestus on ebaselge, kuna hageja ei ole tõendanud arvete edastamist kostjatele. Kohus leiab, et viivisenõude kujunemine on hagist ja sellele lisatud tõenditest selgelt jälgitav, hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, kuna kostjale I esitatud arvete tasumise tähtajad on möödunud. Kliendikaardi lepingu põhitingimustes on pooled kokku leppinud, et hageja esitab kostjale I arveid kaks korda kuus, arve maksetähtaeg on 30 päeva. Kliendikaardi lepingu üldtingimuste p 3.5 järgi arve mittesaamine ei vabasta maksekohustusest ning arve mittesaamisel oli kostjal I kohustus sellest hagejat kohe teavitada. Kostja I ei ole teavitanud hagejat arve mittesaamisest. Hageja on esitanud POLAR-TRANS OÜ-le 01.11.2018 viivisearve nr XXX maksetähtajaga 02.12.2018 summas 566,56 eurot, 30.11.2018 viivisearve nr XXX maksetähtajaga 02.01.2019 summas 533,71 eurot, 31.12.2018 viivisearve nr XXX maksetähtajaga 01.02.2019 summas 546,91 eurot ja 31.01.2019 viivisearve nr XXX maksetähtajaga 03.03.2019 summas 955,83 eurot (viivisearved tl 27-30). Kokku on hageja esitanud viivisearveid summas 2603,01 eurot. Viivisearvetelt nähtub arve nr, selle tasumise tähtaeg ja summa, viivisemäär (0,15% päevas) ja –periood, viivitatud päevade arv. Arvetel märgitud viivisesummad on korrektsed. Lisaks viivisele, mille kohta hageja on esitanud viivisearved, on hageja arvestanud viivist tasumata põhiarvelt alates 01.02.2019 kuni hagi esitamiseni 25.02.2019 summas 908,52 eurot. Seega oli hagi esitamise seisuga 26.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3511,53 eurot (2603,01 eurot + 908,52 eurot). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise tasumata põhivõlalt 0,15% päevas alates 26.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.