lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-14300/42

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14300/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1650
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-14300/38Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14300

Tsiviilasi

Hilde Vonderi hagi Olari Taali vastu müügilepingu alusel üleantu väljaandmiseks ja kulutuste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olari Taali apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Olari Taal (isikukood XXXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Karin Ploom Vastustaja (hageja): Hilde Vonder (isikukood XXXXXXXXXXXX ), esindaja Angela Jürgenson

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus muutmata.
2.Jätta Olari Taali apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Hilde Vonder (hageja) esitas 26.09.2017 Tartu Maakohtule hagi Olari Taali (kostja) vastu müügilepingu alusel üle antud 17 100 euro väljaandmiseks ja kulutuste 136,4 euro hüvitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3093,97 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 5868 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (lisandub käibemaks) ning ajakulu kokku 40 h ja 45 minutit. Hageja leidis, et kostja poolt esitatud menetluskulude suurus on ülepaisutatud. Kohus leidis, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, vaidlus keskendus sellele, kas hageja väidetud auto tegelik kütusekulu on tõendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, pidas kohus kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 21 tundi ja 35 minutit (hagiavaldusele vastamisega seotud toimingud kokku 4 tundi, hageja 17.11.2017 menetlusdokumendiga tutvumise ja seisukoha koostamisega seotud toimingud 2 tundi, 09.01.2018 täiendava seisukoha koostamine 2 h, ettevalmistus 16.01.2018 kohtuistungiks (sh nõupidamine kliendiga jm) 1 tund, esindus 16.01.2018 kohtuistungil arvestades istungi kestust 1 tund ja 20 minutit, eksperdile küsimuste koostamine 30 minutit, eksperdi pakkumusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 11 minutit, eksperdi määramise küsimuses kohtule seisukoha esitamine 40 minutit, ekspertiisimäärusega tutvumine 10 minutit, tutvumine ekspertiisiaktiga 14 minutit, hageja menetlusdokumendiga tutvumine, kostja seisukoha koostamine tulenevalt ekspertiisiaktist ja hageja taotlusest uue ekspertiisi läbiviimiseks 3 tundi, hageja korduva taotlusega ekspertiisi läbiviimiseks tutvumine, seisukoha koostamine 1 tund, määruskaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine kokku 1,5 tundi, ettevalmistus ja osalemine 29.10.2018

kohtuistungil (istungi kestus ca 2 tundi) 3 tundi, protokolliga tutvumine, kohtukõne kirjalike teeside koostamine 1 tund). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu eurot on praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3093,97 eurot (21 tundi ja 35 minutit × 120 eurot + 20 % KM).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus määras kindlaks kostja menetluskulude suuruses 3093,7 eurot ja palub teha uue otsuse, millega määrata kostja menetluskulud kindlaks 5868 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ületanud diskretsiooni piire ning vähendanud kostja menetluskulusid alla põhjendatud ja vajaliku ulatuse. Kostja nõustub, et tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega. Samas ei saa nõustuda, et tegemist polnud ajamahuka vaidlusega. Ajakulu hindamisel tuleks läheneda toimingupõhiselt, st vaadata mis toiminguid on lepinguline esindaja teinud ja hinnata, kas need on põhjendatud ning kas neile kulunud aeg on põhjendatud. Kuigi üldjoontes võib nõustuda, et ajakulu 40 h ja 45 min võiks pidada ebamõistlikuks, tuli antud juhul arvestada, et selle tingis hageja ebamõistlik tegevus menetluse teises pooles. Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal hagiavaldusele vastuse esitamisega seonduvale 6 h. Kohus aga leidis, et hagiavaldusele vastuse esitamisega seonduvateks toiminguteks kuluv aeg on põhjendatud üksnes 4 h ulatuses. Ei ole võimalik aru saada, kas kohus peab põhjendamatuks (terves ulatuses) 13.10.2017 tegevusi või osaliselt nii 13.10.17 kui 23.10.17 tegevust. Juhul, kui kohus peab põhjendamatuks 13.10.2017 tegevust või 23.10.2017 tegevust, siis mõlemal juhul on kohus eksinud kaalutluse teostamisel. Üheksaleheküljelise menetlusdokumendi koostamine võtab rohkem aega kui 4 tundi, mistõttu ei ole mõeldav, et kostja oleks saanud kogu toimingu, mis seondub hagile vastamisega, teostada kokku 4 tunniga. Kohus ei ole põhjendanud, miks pidas hageja 17.11.2017 seisukohaga tutvumise ja vastamisega seotud toiminguid põhjendatuks üksnes 2 h ulatuses. Kõnealune kostja menetlusdokument on 7 lk pikk, millest sisulisi seisukohti on 5 lk. Ei ole reaalne, et kostja oleks saanud kõnealuse toimingu (tutvumine, analüüs ja vastuväidete kirjutamine) teostada üksnes 2 h-ga. Kohus on 09.01.2018 täiendava seisukoha koostamise osas pidanud põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi üksnes 2 h ulatuses. Kostjal ei olnud reaalselt võimalik koostada menetlusdokumenti väiksema ajakuluga kui 4 h ja 04 min. Kohus ei ole ka selgitanud, mida peab ta kostja 18.06.2018 menetlusdokumendis ebavajalikuks, ülemääraseks või muul viisil põhjendamatuks. Kohus on ise palunud kostja seisukohta hageja menetlusdokumendile. Kohus on seega seisukohal, et kostja oleks pidanud hageja 05.07.2018 menetlusdokumendiga tutvuma ja oma 13.07.2018 menetlusdokumendi koostama kokku üksnes 1 h-ga. See ei ole ühelgi juhul reaalne. Juba ainuüksi 4-leheküljelise menetlusdokumendi trükkimisele kulub (oluliselt) rohkem aega kui 1 h. Kostja ei nõustu kohtuga, et põhjendatud ja vajalik 29.10.2019 istungiga seonduv ajakulu on 3 h. Kostjal kulus 3 h ja 24 minutit, sh 1 h ja 24 min kohtuistungi ettevalmistamiseks. Menetluse algusest oli möödunud enam kui aasta, pooled olid esitanud erinevaid tõendeid, taotlusi, kohtul oli plaanis kuulata ära ekspert. Kohus on ülemääraselt vähendanud õigusabikulusid kohtukõne kirjalikele teesidele kulunud aega. Kostja esindajal kulus selleks 2 h ja 37 min.

Kokkuvõttes on kohus vähendanud menetluskulu alla põhjendatud ja vajaliku määra. Kohtu kaalutlus ei tohi olla meeldevaldne, kuid antud juhul on kohus põhjendamatult vähendanud kostja mõistlikke menetluskulusid.

5.Hageja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ja ei ole vähendanud kostja menetluskulusid vajaliku ulatuseni põhjendamatult. Maakohtu poolt tuvastatud kostja ajakulu 21 h ja 35 min vastab igati kohtuvaidluse keerukusele ja mahule. Hageja ei venitanud ekspertiisi taotluse esitamisega ning see ei saanud tulla ka kostjale üllatusena, sest nimetatud asjaolu oli kostjale teada menetluse algusest peale. Ekspertiisi läbiviimisest tulenevalt ei olnud kostjal vaja teha mitte mingeid erilisi lisategevusi. Maakohus ei ole põhjendamatult vähendanud kostja menetluskulusid, vaid on lähtunud hageja poolt kostja lepingulise esindaja kulude õiglase hüvitamise määramisel konkreetse kohtuasja olemusest, mis keskendus sisuliselt vaid sõiduki tegeliku kütusekulu tõendamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ja seaduslik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on kostja palunud maakohtu otsust muuta üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramist puudutavas osas. Seega kontrollib ringkonnakohus üksnes seda, kas maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tulenevalt TsMS § 174 lg st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Eeltoodule tuginedes saab ringkonnakohus maakohtu lahendi tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu. Diskretsiooni piiride ületamisega on tegemist eelkõige siis, kui kaalumisõigust tegelikult ei ole teostatud, kohtulahend on olulises osas põhjendamata või vastuoluline, aga ka

olukorras, kus kohus jätab kontrollimata, kas menetlusosalise kulunimekiri sisaldab mõne teise menetlusosalise kulusid.

8.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega. Maakohus selgitas, et vaidlus keskendus sellele, kas hageja väidetud auto tegelik kütusekulu on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega ka mahuka tsiviilasjaga. Kostja on apellatsioonkaebuses toonud eraldi välja menetlustoimingud, milles kostja arvates maakohus vähendas ebaõigesti menetlustoimingute ajakulu. Mh on kostja leidnud, et kõik tehtud toimingud olid vajalikud, juba ainuüksi menetlusdokumentide trükkimisele läks rohkem aega, kui maakohus on põhjendatud ajakuluks pidanud. Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei ole selgitanud, mida peab kostja menetlusdokumentideks ülemääraseks või ebavajalikuks. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude rahaline suurus vastab eelmärgitule. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses väidetu, et hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on vastaspoolelt võimalik välja mõista menetluskulusid üksnes nende vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Õigusteenuse kasutaja kannab riisikot, et põhjendamatute ja vaidluse vähest keerukust arvestades ülemääraste kulude tegemise korral jäävadki need kulud tema enda kanda. Maakohus on kaalutlusvigu tegemata ja diskretsioonipiire ületamata hinnanud õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
9.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja