lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-3672/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 23.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-3672/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-20
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-20
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-23
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-01-23
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2025-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusTsMS § 632ApellatsioonitähtaegVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Baltasar Liising OÜ12877197(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagihind Kohtukoosseis Hageja Hageja lepinguline esindaja Hageja lepinguline nõustaja Kostja

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23. mai 2019 nr 2-19-3672 OÜ Baltasar Liisng hagi X.X.vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 6315,90 eurot kohtunik Silvi Maiste OÜ Baltasar Liising (registrikood 12877197, aadress Sepa tn 26, Tartu linn, Tartu maakond) Talis Toompere Rainer Loo (Nemo Consult OÜ; e-post [email protected]) X.X.(isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxx; e-post )

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista X.X.(X) OÜ Baltasar Liising kasuks põhivõlgnevus summas 2019,31 eurot, intress summas 341,24 eurot, viivised summas 399,47 eurot, lepinguhaldustasu summas 60 eurot ning leppetrahv summas 200 eurot, kokku 3020,02 eurot.
3.Jätta rahuldamata liisingueseme tagastamisega viivitamise leppetrahv summas 3087 eurot ning hüvitis 1% põhiosa jäägilt summas 47,34 eurot.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
5.Välja mõista X.X.OÜ Baltasar Liising kasuks hageja kantud menetluskulu 450 (nelisada viiskümmend) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 162Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 361Liisingulepingu mõiste
VÕS § 367 lg 4Ülesütlemise tagajärjed
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
6.
Välja mõista X.X.OÜ Baltasar Liising kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
8.Selgitada:
8.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
8.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
8.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
8.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagiavaldus OÜ Baltasar Liising (liisinguandja) ja kostja X.X.(liisinguvõtja) sõlmisid 29.12.2016. a liisingulepingu, mille kohaselt andis liisinguandja kostja kasutusse (VÕS § 361) sõiduauto Subaru Impreza (väljalaske aasta: 2008), tehasetähisega JF1GE61618H511726. Kostja kohustus aga tasuma OÜ-le Baltasar Liising tasu liisingueseme kasutamise eest vastavalt liisingulepingu lisaks nr 2 olevale maksegraafikule ja täitma lepingu üldtingimusi. Kostja jättis oma liisingulepingust tulenevad maksekohustused korduvalt, mistõttu oli hageja sunnitud Liisingulepingu 25.07.2017. a teatega ennetähtaegselt erakorraliselt 08.08.2017. a lõpetama. Ühtlasi palus hageja eelpool nimetatud tähtajaks oma esindajale tagastada sõiduki valdus ja osaleda liisingueseme müügiprotsessis (Lepingu üldtingimuste p. 8.8). Samuti juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et kohustuse mittetäitmise korral lisanduvad viivised, menetluskulude hüvitamise nõue jms lisakulud. Lepingu rikkumist vabandavatele asjaoludele kostja tuginenud ei ole, samuti ei ole kostja vaidlustanud lepingu erakorralist ülesütlemist. Liisinglepingu lõpetamisel 08.08.2017. a võlgnes kostja hagejale põhivõlana 175,84 eurot, sissenõutavaks muutunud intressina 341,24 eurot, lepingu haldustasuna 60.- eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistena 1,88 eurot. Lepingu ülesütlemise järgselt muutus sissenõutavaks kogu ülejäänud põhiosa jääk summas 4 558,47 eurot. Kuivõrd kostja keeldus sõidukit hagejale vabatahtlikult tagastamast, siis oli hageja sunnitud vastava valduse taastamise teenuse tellima OÜ-lt Üksteist ning tasuma selle eest 240.- eurot. Lisaks pidi hageja tellima sõidukile uue lukusüsteemi ja võtmed, mille eest tasus hageja Aardla Lukuproff OÜ-le 345.eurot. Sõiduk suunati müüki OÜ Matafor kaudu ning vastava teenuse eest tasus hageja täiendavalt agendi- ja hoiutasu summas 200.- eurot. Eelpool nimetatud kulud kuuluvad kostja poolt hagejale VÕS § 367 lg 4 ja lepingu üldtingimuste punkti 8.12 kohaselt hüvitamisele. Hageja võõrandas sõiduki müügihinnaga 3 500.- eurot, mille arvel luges hageja kaetuks kostja järgnevad võlasummad: sõiduki müügikulu (200.- €); autovõtme valmistamise kulu (345.- €); sõiduki tagastamisteenuse transpordikulu (240.- €) ja osa tasumata põhiosast (2715 €). Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus, mille kujunemist on kostja ka 17.09.2017. a e-kirjas tunnistanud OÜ-le Baltasar Liising alljärgnevatest nõuetest: • põhivõlg 2 019,31 (4734,31 - 2715) eurot; • intressivõlg 341,24 eurot; • lepingu hooldustasu võlgnevus 60.- eurot (vastavalt lepingu eritingimustele ja lepingu lisaks nr 2 olevale maksegraafikule 15.- eurot/kuus); • viivis (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja korras) summas 399,47 (1,88 + 248 + 149,57) eurot (Lisa nr 6 - nõude kalkulatsioon); • leppetrahv 200.- eurot (vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.12); • tasu liisingueseme tagastamata jätmise eest (49.- eurot/päevas vastavalt liisingulepingu punktile 7.11) summas 3 087.- eurot alates 08.08.2017. a – 10.10.2017. a (63 päeva); • hüvitisest määras 1% tasumata põhiosa jäägilt summas 47,34 eurot (vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.5). Kostja põhjendused Ei tunnista hagi, kuna kõrvalnõuded on suuremad, kui on põhiosa. Menetluskulud võiks jaguneda kaheks. On nõus sõlmima kompromissi, selleks on põhinõue summas 2019,31€ pluss 1000€ kõrvalnõuete kulude katmisega. Kostja väidab, et tal on hetkel majanduslikult raske periood (töö kaotus) ning sooviks hagejaga sõlmida võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut. Kohtu põhjendused

1.Hageja ja kostja ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud liisinguleping 29.12.2016 (tl 6-15). Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja jättis korduvalt liisingulepingust tulenevad maksekohustused täitmata ning hageja lõpetas ennetähtaegselt erakorraliselt liisingulepingu kostjaga 08.08.2017.
2.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et peale sõiduki müügist laekunud summa (3500 eurot) on põhiosa võlgnevus 2019,31 eurot.
3.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu kõrvalnõuete suuruse osas.
4.VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
6.VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
7.VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
8.Kohus leiab, et käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt mitmekordselt lepingu rikkumise eest leppetrahvi. Esiteks nõuab hageja leppetrahvi lepingu üldtingimuste punkt 7.12 alusel (summas 200 eurot), veel nõuab hageja hüvitist 1% põhiosa jäägilt lepingu üldtingimuste punkt 8.5 alusel (summas 47,34) ning lisaks ka leppetrahvi sõiduki tagastamisega viivitamisel lepingu üldtingimuste punkt 7.11 alusel (summas 3087 eurot).
9.VÕS § 42 lg 3 p kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
10.Leppetrahvi suuruse ebamõistlikust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, milline on konkreetses lepingus leppetrahvi funktsioon. Kui leppetrahvi funktsioon on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, siis tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jne.
11.Kostja on oma vastuses kirjutanud, et töökoha kaotuse tõttu on tal majanduslikult raske olukord (tl 60).
12.Hageja ei ole põhinõuet ületavaid kõrvalnõudeid põhjendanud rohkemaga kui sellega, et leppetrahvi näol on tegemist sanktsioneeriva funktsiooniga. Hageja ei ole aga põhjendanud põhikohustust ületava leppetrahvi põhjendatust.
13.Kohus kaalunud poolte põhjendusi on seisukohal, et arvestades põhiosa suurust on tasumisele kuuluv leppetrahv ebamõistlikult suur. Kohus on seisukohal, et hageja võib kostja käest nõuda leppetrahvi summas 200 eurot lepingu üldtingimuste punkt 7.12 alusel.
14.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2019,31 eurot, intress summas 341,24 eurot, viivised summas 399,47 eurot, lepinguhaldustasu summas 60 eurot ning leppetrahv summas 200 eurot, kokku 3020,02 eurot. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Kohus on seisukohal, et hoolimata sellest, et kohus vähendas kostjalt väljamõistetavat leppetrahvi suurust on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
19.TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.
20.Hageja lepinguline nõustaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 52-57), nõudes õigusabikuluna kokku 632,50 eurot ja riigilõivu summas 450 eurot hüvitamist.
21.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on arvete esitaja Nemo Consult OÜ, arve väljastas hageja lepinguline nõustaja Rainer Loo. Arvetelt ei nähtu, et õigusteenust oleks osutanud lepinguline esindaja Talis Toompere või et Talis Toompere oleks kuidagi seotud lepingulise nõustaja ettevõttega. Rainer Loo näol ei ole tegemist menetlusosalist menetluses esindava advokaadi või muu esindajaga TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Kuna kohus ei saa kostjalt välja mõista hageja lepingulise nõustaja kulusid, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud riigilõiv summas 450 eurot.
23.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
24.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja