Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kostjalt ei ole hagist loobumise avaldusele eraldi seisukoha küsimine menetlusökonoomiliselt põhjendatud kuna eeldatavalt ei saa kostjal olla midagi sellise menetlusse lõpetamise vastu, milles esitatud nõude ta on täitnud. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja poolt hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust- 75 eurost- kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele pool ehk 37,50 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu hagihinna tähenduses üleliigselt 25 eurot, siis see kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kokku kuulub hagejale tagastamisele 62,50 eurot. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 432, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.