lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-10104/8

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 12.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-10104/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1503
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusKrtS § 31 lg 1, 4Korteriomaniku kohustusedTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisAÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 11 lg 3TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagihind Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12. detsember 2018 nr 2-18-10104 ERGO Insurance SE hagi X.X. vastu varakahju nõudes 1850,40 eurot Silvi Maiste ERGO Insurance SE (registrikood 10017013; aadress A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Mirjam Palmpuu (e-post [email protected]) X.X.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxxx; e-post )

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista X.X. (X.) ERGO Insurance SE kasuks kahjuhüvitis 1850,40 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 225 eurot.
5.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele Selgitada:
6.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
TsMS § 632Apellatsioonitähtaeg
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
6.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
6.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
6.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused 23.03.2018 toimus aadressil Xxxxx xx xxxxxxx veekahju juhtum mille käigus sai kahjustada korteri nr x siseviimistlus. Korter aadressiga xxxxx xx – x xxxxxx oli kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s (edaspidi ERGO) kodukindlustuse lepinguga nr 2444113/9 (LISA 1). Seetõttu on ERGO tekkinud kahju käsitlenud ja kahju hüvitanud. 24.03.2018 esitas X.X.ERGO-le hüvitistaotluse, milles deklareeris kahjujuhtumi toimumist kuupäeval 23.03.2018 ning nimetas korteris esinevad kahjustused. Kahju põhjustajana on hüvitistaotluses märgitud ülemise korruse naabrid. X.X.on hiljem täpsustanud, et kahju sai alguse korterist nr x.

Suur Vanker OÜ käis 02.04.2018 korteris nr 2 tekkinud veekahjustusi fikseerimas ning koostas vara ülevaatuse akti. Akti kohaselt said korteris nr x kahjustada magamistoa ja elutoa lagi, magamistoa sein ja põrandaliistud. Ülevaatuse käigus kogutud informatsiooni alusel koostas Suur Vanker OÜ hinnapakkumise kahjude likvideerimiseks summas 2 702,40 eur. Ülevaatuse teostamise ja kahjude fikseerimise eest koostas Suur Vanker OÜ arve summas 50,40 eur. Hageja on arve tasunud. Korteris nr 2 tekkinud kahjude taastamiseks soovis X.X.kasutada enda valitud töömehi/firmat ja seetõttu soovis saada Suur Vanker OÜ koostatud kalkulatsiooni alusel rahalist hüvitist. ERGO ja X.X.leppisid kokku, et rahalise hüvitise suuruseks on 1 800 eur. Hageja on kokkulepitud rahalise hüvitise kindlustuslepingus olevale kindlustusvõtjale (X.X.) tasunud. Korter nr x ehk korter, kust veekahju alguse sai kuulub X.X: ehk kostjale. 29.03.2018 saatis ERGO esindaja X.X.kahjude kooskõlastamise kirja, millele X.X. vastas 29.03.2018. Kirjas kinnitab kostja, et veekahju sai alguse korterist aadressiga xxxxx xx-x. Kahju põhjuseks oli kostja sõnul üürniku järelevalveta jäetud lapsed, kes valasid põrandale vett ning seetõttu ei pea kostja ennast tekkinud kahju eest vastutavaks. Hageja on kostjale selgitanud, et korteri omanik vastutab tema korterist alguse saanud kahjude eest olenemata tema süüst ehk tegemist on riskivastutusega. Ühtlasi kirjutab X.X. oma 29.03.2018 vastuses, et korteri nr x näol on tegemist kaasomandiga. Hageja lähtub siinkohal kinnistusraamatu väljavõttest, mille kohaselt on kostja korteri nr x ainuomanik. Hageja esitas võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel kostjale varakahju tagasinõude nr 13668 , mille tasumisest on kostja keeldunud. Juhindudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE kasuks varakahju kokku summas 1 850,40 eurot, välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE kasuks riigilõiv summas 225 eurot. Kostja vastus Kostja ei ole nõus, et hagi algatati tema vastu. Ta on teinud endast kõik oleneva, et tema nimel olev korter oleks tehniliselt igati korras ja et ruumid oleksid soojad ja kasutuskõlbulikud, et vältida olukorda, milles suureneksid teiste korterite küttekulud vms. Ta on sellesse korterisse võtnud üürniku üürilepingu alusel 0€’t kuus. Tingimuseks on, et tema maksta jäävad kommunaalkulud. Korter oli üürile andes tehniliselt täiesti korras, mida sai fikseeritud ka lepingus. Kostja on veendumusel, et just üürnik on tekkinud kahjus vastutav ja nõue tuleks esitada üürnikule, mitte aga talle. Kahju tekkis asjaolul, et X.X: jättis väikesed lapsed järelvalveta, mille tulemusel lapsed otsustasid hakata mängima veega. Selle käigus kallasid lapsed põrandale rohkelt vett, mis saigi saatuslikuks kahju tekkimisel. X.X.on seda ka ise tunnistanud ja on ütelnud, et tema on nõus võtma vastutuse ja tekitatud kahju kompenseerima. Talle jääb mõistetamatuks miks kindlustus tahab teha teda vastutavaks ja tekkinud kahju kompenseerijaks. X.X.on talle võõras isik – nende vahel pole perekondlike sidemeid. Seega ei saa ta olla temale või tema lastele järelevaatajaks. Lisaks sellele ei ela ta Eestis. Miks tahetakse teha minust ainuvastutaja kui sellel korteril on ka teine vastutav isik? X.X: – (kaasomand). Talle on selgusetu; et kui on olemas kindel kahju tekitaja; on olemas ka kaasvastutaja; siis miks olen mina ainuisikuliselt vastutav ja pean kompenseerima tekitatud kahju? Üldkokkuvõttes ei ole ta nõus võtma ainuisikulist vastutust, et kompenseerida tekkinud kahju. Leiab, et selle eest on vastutav X.X., ja tema peab ka selle hüvitama. Kui kohus siiski leiab, et mina pean hüvitama kahju – mis on minu hinnagul ebaõiglane, siis olgu hüvitajaid ka 3 (X.X., X.X., X.X.). Kohtu põhjendused

1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3.Poolte vahel ei ole vaidlust kahju tekkimisel ning selle hüvitamise kohustuslikkusel. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta ei saa aru, miks seda kahjuhüvitist ei küsita üürnike käest, kes seal reaalselt elavad, vaid kahjuhüvitist küsitakse temalt kui korteriomanikult. Samuti on kostja veendumuse, et korteriomanikke on kaks ning sellisel juhul peaks vastutama ka X.X..
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt on xxxxx xx xxxxxxx ,xxxxxxxx linn, xxxxxxxx maakond korteri omanik X.X. ainuisikuliselt (tl 47).
5.KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
6.KrtS § 31 lg 4 kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS §31 lg 1 sätestatut.
7.Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
8.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu korteriomanike ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
9.Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3) kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutab kahju tekkimise eest. Kostja leiab, et vastutama peaks üürnikud.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust kahju tekkimisel. Korteriomanik on kohustatud tagama, et üürnikud hoiavad eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1). See, et korteris elavad isikud ei ole korteri omaniku sõnul lapsi piisavalt valvanud, ei vabasta kostjat vastutusest. Samuti tuleb asuda seisukohale, et kostja kui korteriomaniku kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kannatanud korteris ei oleks laest valgunud veekahju tekkinud, kui kostja korterist ei oleks tulenenud asjaolud, mis veevoolu alumisse korterisse vallandasid ja kahjujuhtumi põhjustasid.
12.Kohtu hinnangul tuleb hageja nõutud summa kostjalt välja mõista.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 esimese lause kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.Arvestades, et kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses, on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda.
15.TsMS 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16.Hageja on taotlenud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 225 eurot kostjalt väljamõistmist. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja