Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 7. mai 2018. a.
Tsiviilasja number
2-16-13934
Tsiviilasi
Viljar Veevo hagi Põlva Külmhoone OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. märtsi 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viljar Veevo määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Viljar Veevo (isikukood: XXX), vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja (kostja): Põlva Külmhoone OÜ (registrikood 11108226), esindajad advokaat Hendrik Mühls, vandeadvokaat Madis Vinni
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kostja 19. jaanuari 2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja esindajatasu 4275 eurot osutatud õigusteenuse eest 28 tunni 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus oli seisukohal, et kostja poolt tasutud riigilõiv 50 eurot on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetluskulu ja kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. Maakohus leidis, et käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult keskmisest keerulisem. Poolte vahel oli vaidlus, kas hagejal oli kostja vastu nõue, mida hageja sai tasaarvestada kostja sundtäidetava nõudega hageja vastu. Arvestades esitatud menetlusdokumentide ja tõendite hulka ning mahtu ei olnud maakohtu hinnangul tegemist ka keskmisest mahukama vaidlusega. Maakohus arvestas, et kostja on kohtule esitatud erinevates dokumentides oma seisukohti korranud (vt nt I kd tl 27 ja II kd tl 32, I kd tl 28 ja tl 143, I kd tl 29 ja II kd tl 38). Maakohtu hinnangul oli kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu nii maa- kui ka ringkonnakohtus tehtud toimingute osas kokku 22 tundi. Maakohus leidis, et arvel nr 811 on menetlustoimingutele kulunud aeg üle paisutatud. Hageja esindaja tunnitasu 125 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Maakohus selgitas, et kuigi kostja on märkinud, et kostja ei ole alates 4. oktoobrist 2016 käibemaksukohuslane, oli kostja kohustatud tasuma arvel nr 528 märgitud õigusabiteenuse eest hiljemalt 27. septembril 2016, s.o ajal, mil kostja oli käibemaksukohuslane. Kostjal oli käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus arve nr 528 alusel sisendkäibemaks maha arvata. Arvel nr 528 nimetatud menetluskulu tuleb kostjale TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada ilma käibemaksuta. Ülejäänud menetluskulud tuleb kostjale TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga. Maakohtu hinnangul on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu riigilõiv 50 eurot ja esindajatasu 3100 [(8×125)+(14×125+käibemaks)] eurot, kokku 3150 (3100+50) eurot.
Hageja leiab, et põhjendatuks ega vajalikuks ei saa pidada kostja lepingulise esindaja tunnihinda ulatuses, milles see ületab Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot. Hageja peab mõistlikuks kostja esindaja toiminguid maksimaalselt 10 tunni ulatuses, mis on ligilähedane kostja poolt 10. oktoobril 2016 kohtule esitatud menetluskulude tagatise määramise taotluses märgitud eeldatava ajakulu 12 tunniga. Asjaolu, et maakohus on väljamõistetavat õigusabi ajakulu vähendanud, ei tähendada, et lepingulise esindaja ülejäänud töö maht on mõistlik. Kostja poolt määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Arvestades, et hageja hagi jäeti läbi vaatamata, pidi kohus kohaldama TsMS § 162 lg-t 4 ning vähendama hagejalt väljamõistetavat menetluskulu või jätma need täies ulatuses välja mõistmata, kuivõrd menetluskulude väljamõistmine on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hagejal oli olemas õiguskaitsevajadus, mistõttu oli kohtul alus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4.
Riigikohtu 15. jaanuari 2018 määrusega, millega Riigikohus jättis hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti määranud kindlaks menetluskulude jaotuse vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2, 4, mille kohaselt menetlust lõpetavas määruses tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna maakohtu määrus, millega maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse, on jõustunud 15. jaanuaril 2018, siis ei ole võimalik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määruse vaidlustamisel vaidlustada jõustunud lahendiga kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Asjakohane ei ole hageja käsitlus, mille kohaselt on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane, sest hagejal oli olemas õiguskaitsevajadus. Hageja hagi jäeti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, s.o hagi jäi läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
vähendamine 28 tunnilt 30 minutilt 22 tunnini. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1119-14 p 19, 11. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p 12, 18. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. Asjaolu, et kostja on menetluskulude tagatise taotluses hinnanud ajakuluks 12 tundi, ei saa olla peamiseks aluseks õigusteenuse osutamiseks hüvitamisele kuuluva ajakulu vähendamiseks. TsMS § 175 lg 1 võimaldab poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus on menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestanud, et arve nr 528 esitamise ajal oli kostja käibemaksukohustuslane ning kostjal oli õigus maha arvata sisendkäibemaks ja põhjendatult leidnud, et arve nr 528 tuleb kostjale hüvitada TsMS § 174 lg 10 järgi ilma käibemaksuta (II kd, tl 114 pöördel p 8). Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestvust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda kostja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Asjaolu, et hageja hagi jäeti läbi vaatamata, ei saa olla aluseks vähendamaks kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid nullini. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulusid igakülgselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.