lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-17347/26

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-17347/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1388
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 167 lg 1, 2TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedPankrS § 174 lg 2PankrS § 176TMS § 217 lg 5Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-17347/12Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus08.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. veebruar 2018. a.

Tsiviilasja number

2-17-17347

Tsiviilasi

M.L. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare otsusele täiteasjas nr 119/2017/1100 ja 119/2017/1101

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.L. määruskaebus

Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): M.L. (isikukood XXX) Vastustajad: (puudutatud isik): kohtutäitur Taive Peedosaar (sissenõudja): Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), esindaja Elen Eigo-Aunbaum

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2018. a määrus muutmata ja M.L. määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetluskulud M.L. kanda.

lahendamisega

seotud

3.Määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.M.L. (avaldaja) esitas 20. novembril 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare (kohtutäitur) otsuste peale täiteasjades nr 119/2017/1100 ja nr 119/2017/1101. Avaldaja suhtes kuulutati Harju Maakohtu 15. mai 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-12882 välja pankrot. Harju Maakohtu 8. mai 2014 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ja 14. novembri 2014 määrusega algatati avaldaja suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohtutäitur alustas täitemenetluse läbiviimist 18. oktoobril 2017 Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, sissenõudja) avalduse, Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2017 tsiviilasja nr 2-16-16424 ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2015 tsiviilasja nr 215-12329 määruste alusel. Avaldaja esitas 23. oktoobril 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse, otsuste ja täituritasu peale. Kohtutäituri 14. novembri 2017 vastusega jäeti avaldaja taotlused rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et pankrotiseaduse (PankrS) §-de 167, 174, 173 lg 3 kohaselt ei saa kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetlust läbi viia, kuna avaldaja suhtes viiakse läbi võlgadest vabastamise menetlust. Samuti on kohtutäitur rikkunud põhjendamiskohustust ja nõudeid otsuse vormistamisele.
2.Kohtutäitur kaebusega ei nõustunud. Avaldaja on vaidlustanud kõik kohtutäituri toimingud, samas toiminguid konkreetselt nimetamata. Avaldajale on selgitatud, et täitmisele esitatud nõuded ei ole osalenud pankrotimenetluses ja nõuded, mille alusel on algatatud täitemenetlused, on tekkinud pärast pankrotimenetluse lõpetamist ning neid ei ole tasutud vabatahtliku täitmisaja jooksul. Avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile tõendeid saneerimismenetluse toimumise kohta.
3.Sissenõudja kaebusega ei nõustunud. Sissenõudja on avaldajale korduvalt selgitanud, et nõuded, mis on tekkinud pärast pankrotimenetluse algatamist ning ei ole esitatud pankrotimenetluses, ei allu kohustustest vabastamise menetlusele. Avaldaja suhtes on pankrotimenetlus lõpetatud ja täitemenetluse nõuded on tekkinud pärast pankrotimenetluse lõpetamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 8. jaanuari 2018 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri
22.novembri 2017 otsuse peale täiteasjades nr 119/2017/1100 ja nr 119/2017/1101 rahuldamata ning vabastas avaldaja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus leidis, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kohtutäitur on avaldaja suhtes algatanud sissenõudja avalduse, Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2017 määruse tsiviilasja nr 2-15-12329 alusel täitemenetluse nr 119/2017/1100 ning Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2017 määruse tsiviilasja nr 2-16-16424/24 alusel täitemenetluse nr 119/2017/1101. Harju Maakohtu 15. mai 2013 määrusega kuulutati välja avaldaja pankrot ja 8. mai 2014 määrusega lõpetati avaldaja suhtes pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Harju Maakohtu 14. novembri 2014 määrusega algatati avaldaja suhtes

kohustustest vabastamise menetlus ja määrati avaldajale usaldusisik. Maakohus asus seisukohale, et nõuded avaldaja vastu on tekkinud pärast avaldaja suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Peale kohustustest vabastamise menetluse algatamist on avaldaja suhtes uute nõuete alusel täitemenetluse alustamine seaduslik, kuid PankrS § 174 lg 2 kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule ülekandmisele kuuluvatele rahasummadele. PankrS § 167 lg 2 kohaselt ei või esitada PankrS § 167 lg 1 nimetatud nõuet, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt PankrS § 176 sätestatule lõppenud. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all PankrS § 167 lg 1 nimetatud nõuete täitmine. Asjakohane on kaebuse esitaja viide puudusele kohtutäituri otsuse vastusena vormistamises (TMS § 217 lg 5), mis maakohtu hinnangul ei toonud kaasa kohtutäituri ebaõiget otsustust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada. Avaldaja ei nõustu maakohtuga pankrotiseaduse sätete kohaldamisel. Avaldaja on seisukohal, et kuna tema suhtes on alustatud võlgadest vabastamise menetlust, siis ei saa arestida avaldaja sissetulekuid ega kontosid. Avaldaja rahade kasutamist saab kontrollida ainult usaldusisik. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtutäitur ei ole teinud avaldaja kaebuse suhtes otsust vaid on edastanud avaldajale teate, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. Kohtutäituri teade ei vasta otsusele kehtestatud nõuetele ning teatel on tühise haldusakti tunnused.
6.Kohtutäitur avaldaja määruskaebusega ei nõustunud ja jäi varem esitatud seisukohtade juurde.
7.Sissenõudja jäi varem esitatud seisukoha juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
8.jaanuari 2018 määrus muutmata. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda. Kohtutäitur koostas 14. novembril 2017 avaldajale teate, milles informeeris avaldajat algatatud täitemenetlustest ja selgitas täitemenetluse läbiviimise võimalikkust peale pankrotimenetluse lõppemist, samuti märkis kohtutäitur teates selle vaidlustamise korra. Avaldaja esitas
20.novembril 2017 kaebuse maakohtule kohtutäituri 14. novembri 2017 teatena nimetatud otsuse peale. 22. novembril 2017 jättis maakohus avaldaja kaebuse käiguta. Avaldaja esitas maakohtule 29. novembril 2017 täiendatud avalduse, lisades sellele kohtutäituri 22. novembril 2017 koostatud vastuse. Käesolevas asjas on avaldaja seega vaidlustanud kohtutäituri 22. novembri 2017 teate. Avaldaja on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse käigus ei saa kohtutäitur arestida avaldaja kontosid ja sissetulekut ning maakohus on valesti kohaldanud pankrotiseaduse sätteid. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Avaldaja ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, vaid on vaidlustanud kohtutäituri teate, millega kohtutäitur selgitas avaldajale täitemenetluse läbiviimise põhimõtteid peale pankrotimenetluse lõppemist. Määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt on kohtutäituril keelatud arestida avaldaja sissetulekut ja kontosid seoses avaldaja suhtes läbi viidava kohustustest vabastamise menetlusega, ei ole õiguslikult põhjendatud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu
16.jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11). Riigikohus on ka leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt Riigikohtu 15. mai 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11, 16. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Riigikohus on 11. jaanuari 2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16 p-s 13.1 selgitanud, et PankrS § 174 lg 2 järgi ei saa võlausaldajad, kelle nõue on võlgniku vastu tekkinud pärast pankroti välja kuulutamist (praeguses asjas algatati avaldaja vastu täitemenetlus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist), võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Käesolevalt ei ole avaldaja esitanud ühtegi tõendit, et kohtutäitur oleks pööranud sissenõude usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Kohus saab käesoleval juhul kontrollida võlgniku poolt kaevatud kohtutäituri otsuse õiguspärasust, mitte anda hinnangut sundtäitmise lubatavuse või mittelubatavuse kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii maakohus kui kohtutäitur on õigesti leidnud, et praegusel juhul puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur ei ole avaldaja kaebust lahendanud motiveeritud otsusega, kuid vorminõuete puudustega otsus ei ole toonud kaasa kohtutäituri ebaõiget otsustust. Riigikohus on 13. oktoobri 2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p-s 9 märkinud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
12.Avaldajal on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu, kui avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril puudub alus avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Sellise menetluse raames saavad menetlusosalised esitada oma seisukohad nõude sissenõutavuse kohta ning kohus annab hinnangu, kas sundtäitmine on lubatud või lubamatu (vt Riigikohtu 28. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, 18. septembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13, 8. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-15, 28. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 19). Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.
13.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2018 määrusega vabastati avaldaja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 15 euro tasumise kohustusest hilisema hüvitamise kohustuseta, mistõttu jääb riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja