lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-102-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-102-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1637
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alusedKTS § 2 lg 1KTS § 2518 lg 1TMS § 21Samaaegne vastastikune täitmineTMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (44)

lahend.ee
2-24-551/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.06.20252-23-17195/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.20242-22-10231/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.08.20232-22-9796/13Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.06.20232-23-2639/5Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus29.03.20232-22-13914/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-102-09 Tartu, 13. oktoober 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve K. A kaebus kohtutäitur E. K 3. detsembri 2008. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-90566 K. A määruskaebus Avaldaja K. A (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtutäitur E. K 21. september 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-90566 ja Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2009. a määrus samas tsiviilasjas. Saata kaebus kohtutäituri tegevuse peale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada K. A määruskaebuselt 9. aprillil 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-22-17633/11
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
09.01.2023
2-22-344/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.06.2022
2-22-3464/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.05.2022
2-19-15852/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.12.2021
2-21-4914/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.09.2021
2-19-20759/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.2020
2-20-3724/26Viru Maakohus Narva kohtumaja23.10.2020
2-16-10876/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.03.2020
2-18-1391/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.2019
2-18-16439/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.01.2019
2-17-1223/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.11.2018
2-18-3158/34Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.09.2018
2-18-3089/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.06.2018
2-16-12972/57Riigikohtu tsiviilkolleegium12.03.2018
2-17-17347/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.02.2018
2-17-5415/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.12.2017
2-17-11464/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.09.2017
2-16-10876/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.08.2017
2-14-58058/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.04.2017
3-16-1034/30Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja17.02.2017
2-16-12972/26Tartu Maakohus Tartu kohtumaja31.01.2017
2-16-12972/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.11.2016
2-15-15513/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.08.2016
2-15-17236/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.04.2016
1.
29. detsembril 2008 esitas K. A (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur E. K (kohtutäitur) 3. detsembri 2008. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 180/2008/1101.
2.Kaebuse kohaselt toimetas kohtutäitur 8. detsembril 2008 avaldajale kätte täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitedokumendiks oli Saare Maakohtu 9. veebruari 2004. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1-383/03, sissenõudjaks K. A. Kohtuotsuse jõustumisest on möödas üle nelja aasta. Kohe pärast kohtuotsuse jõustumist sõlmis avaldaja K. A suulise kokkuleppe, et kuna neil mõlemal olid teineteise vastu rahalised nõuded, siis lugesid nad nõuded omavahel tasaarvestatuks. K. A on määratud 80%-line töövõimetus. 2008. a novembris ja detsembri algul halvenes tunduvalt ta rahaline seisukord ja ta esitas kohtutäiturile täitmisavalduse. K. A siirdus detsembri algul ravile Kuressaare Haiglasse. Avaldaja võttis K. A telefoni teel ühendust ja viimane lubas kirjutada avalduse, et soovib oma täitmisavaldust tagasi võtta, kuna avaldus on esitatud alusetult. Koos mindi
16.detsembril 2008 kohtutäituri vastuvõtule ja K. A esitas kirjaliku avalduse oma täitmisavalduse tagasivõtuks, kuna nõuded on suulise lepinguga tasaarvestatud enne täitmisteate kättetoimetamist. Kohtutäitur ütles, et täitmisavaldust ei saa tagasi võtta ja tema juhendamisel kirjutati kohapeal avaldus, et avaldaja ja K. A omavahelised nõuded on tasaarvestatud. Avaldaja peab aga tasuma täitekulud 6873 krooni 50 senti vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja ehk kümne päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates, pärast selle tähtaja möödumist 13 747 krooni. Täitekulude väljamõistmine avaldajalt on ebaseaduslik. Avaldaja vaidlustas täitemenetluse alustamise

17 detsembri 2008. a e-kirjas kohtutäiturile, kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1 kohaselt, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Täitemenetluse aluseks olevas kohtuotsuses mõisteti K. A avaldaja kasuks välja elatis kahele alaealisele lapsele ja kohtukulude maksmine, mida K. A ei ole maksnud ja mida avaldaja ei ole nõudnud, kuna omavahelised nõuded tasaarvestati. Eeltoodu tõttu olid täitemenetluse alustamise tingimused täitmata ja TMS § 48 p 7 järgi tuli täitemenetlus lõpetada täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Tema sissenõutud summa oli 0 krooni, kuid kohtutäitur nõudis jätkuvalt täitekulusid 120 000 krooni suuruselt nõudesummalt, kuigi avaldaja ja K. A tõendasid, et nendevahelised võlad on tasaarvestatud ja kohtutäitur mitte midagi sisse ei nõudnud.

3.Pärnu Maakohus jättis 9. jaanuari 2009. a määrusega kaebuse menetlusse võtmata. Määruse kohaselt koostas kohtutäitur 3. detsembril 2008 täiteasjas nr 180/2008/1101 avaldajale täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sissenõudja K. A 3. detsembri 2008. a täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Avaldaja on e-kirjas kohtutäiturile selgesõnaliselt väljendanud oma taotlust, et ta vaidlustab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Seega oleks kohtutäitur pidanud lahendama temale saadetud kaebuse TMS §-st 217 juhindudes, mida aga kohtutäitur toimiku materjalide kohaselt teinud ei ole. Samuti ei ole kohtutäitur selgitanud avaldajale, et ta ei loe temale e-kirjas esitatud avaldust kaebuseks või millises vormis tuleks kaebus esitada. Kohtule esitatud avaldaja kaebusest nähtub, et avaldaja pidas oma e-kirja kaebuseks kohtutäituri otsuse peale. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. TMS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 analoogia kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seega oleks avaldaja pidanud esmalt esitama kaebuse kohtutäiturile. Kuna kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, tuleb jätta kaebus menetlusse võtmata ja see

avaldajale tagastada.

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule, milles palus määruse tühistada. Kohtutäitur palus jätta määruse muutmata. Kohtutäituril on seadusest tulenev õigus saada täitemenetluse alustamisel tasu. Täitemenetluse alus oli kehtiv täitedokument ja sissenõudja avaldus. Avaldaja ja sissenõudja tunnistasid, et kohtuotsust ei ole kumbki pool täitnud, ja soovisid sõlmida kohtutäituri juures kokkuleppe omavaheliste nõuete tasaarvestamiseks. Kuna aga kokkulepped elatisraha tasaarvestamiseks või sellest loobumiseks ei ole seaduslikud, siis seetõttu ei saanud kohtutäitur poolte sellesisulist kokkulepet vormistada, vaid aitas koostada sissenõudjal avaldust temale täitedokumendi tagastamiseks. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise korrast oli avaldaja teadlik alates täiteteate kättesaamisest, täitmisteates on see kord ja viited õigusaktile selgelt toodud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2009. a määruse resolutsiooni kohaselt maakohtu määruse muutmata. Määruse põhjendava osa kohaselt tuleb maakohtu määrus materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu tühistada. Maakohtu keeldumine avaldaja kaebuse menetlemisest on olnud põhjendamatu. TMS § 217 lg 1 järgi ei saa täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja pöördunud 17. detsembril 2008 kohtutäituri poole e-kirjaga, milles ta on väljendanud selgelt, et vaidlustab kohtutäituri 3. detsembri 2008. a tasuotsuse (tl 11). Tõsi, kaebusel ei ole avaldaja allkirja ning kaebus ei vasta seetõttu vorminõuetele. Vaatamata sellele ei ole kohtutäitur juhtinud avaldaja tähelepanu kaebuse puudustele ega kaebuse menetlemisest keeldunud. Kohtutäitur on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning kinnitanud avaldajale saadetud vastuses, et jätab tasuotsuse muutmata (tl 12). Kuna kohtutäitur on kaebuse kohta sisulise seisukoha võtnud ja selle avaldajale teatavaks teinud, tuleb lugeda, et avaldaja on läbinud TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse. Teades kohtutäituri sisulist seisukohta esitatud kaebuse kohta, oli avaldajal õigus esitada kohtutäituri tasuotsuse peale kaebus maakohtule ning maakohtul tuleb avaldaja kaebus sisuliselt lahendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja täitedokumendi ning jätta avaldajalt välja mõistmata kohtutäituri tasu 13 747 krooni. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendav osa vastuolus. Hinnata tuleb kohtutäituri tasu otsuse seaduslikkust. Täitedokumendi tagastamise tõttu jääb arusaamatuks tasu võtmise alus. Sissenõudja võib täitedokumendi uuesti esitada ja avaldaja peaks siis jälle tasu maksma. Kohtud oleksid pidanud kohaldama TMS § 21 lg-t 1 samaaegse vastastikuse täitmise eeltingimuste kohta.
7.Kohtutäitur leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tagasi saata maakohtule kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtu määruse põhjendav osa ja resolutsioon on omavahel vastuolus. Maakohus on jätnud menetlusse võtmata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Määruse resolutsiooniga on ringkonnakohus jätnud maakohtu määruse muutmata, kuid määruse põhjendava osa kohaselt on maakohus jätnud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ebaõigesti menetlusse võtmata ja seetõttu on ringkonnakohus leidnud, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus on jätnud kaebuse ebaõigesti menetlusse võtmata. Ringkonnakohus on tuvastanud, et avaldaja on saatnud 17. detsembril 2008. a kohtutäiturile e-kirja, milles on vaidlustanud kohtutäituri 3. detsembri 2008. a otsuse. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et kohtutäitur on selle e-kirja kätte saanud ja selle läbi vaadanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et allkirjastamata kaebuse oleks saatnud keegi teine isik kui avaldaja. Seetõttu on TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (TMS § 218 lg 1 teine lause) läbitud. Lisaks märgib kolleegium, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus ning avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kolleegium märgib, et kui asja läbivaatamisel tuvastatakse, et avaldaja vastu suunatud tsiviilnõue oli faktiliselt täidetud enne täitemenetluse alustamist, siis on kohtutäituri tasu osas alust kaaluda analoogia alusel KTS § 2518 lg 1 kohaldamist. Kohtutäituri tasu suuruse kohta juhtudel, mil kohtutäituri ametitegevus piirdub enne sissenõudja esitatud täitemenetluse lõpetamise avaldust üksnes mõne täitetoiminguga (v.a juhtudel, mil avaldus põhineb sellel, et nõude rahuldamine on toimunud kohtutäituri vahendusel nt vara arestimise ja müügi teel) vt ka Riigikohtu 13. oktoobri 2009. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09.
11.Kolleegium juhib kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et KTS § 2 lg 1 kohaselt on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab kohtutäitur ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Seetõttu peab kohtutäitur täitemenetluses suhtlema täitemenetluse osalistega neutraalselt ning ilma halvustava alatoonita. Seda ka juhul, kui võlgniku või sissenõudja

seisukohad on ekslikud.

12.Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.